Neljapäeval, 9. juunil toimunud ümarlaud „Aktsiisikaubad ja salaturg“ arutasid nii Eesti kui ka rahvusvahelised asjatundjad ning Eesti, Läti ja Leedu tolliametite esindajad rahvusvahelise salakaubaveo mõjude ja tõkestamise võimaluste üle. Lahendustena toodi välja riikidevaheline koostöö nii Euroopa Liidu sees kui ka piirnevate riikidega, ühiskonnas salakauba suhtes tolerantsuse vähendamine ning suurem riikidevaheline koostöö aktsiisipoliitika kujundamisel. 

Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas kasvab Valgevenest pärinevate salasigarettide maht, mida tuuakse Euroopa Liitu ka teisi riike transiitriikidena kasutades. 

"Võttes arvesse Euroopa Liitu saabuva Valgevene päritolu toodete mahtu ning selle mõju eelarvele ja kuritegevusele, peaks igasugune majanduslik koostöö Valgevenega eeldama Valgevene tahet salasigarettide levikut tõkestada. Seda näitaks tubakakontrolli konventsiooni salaturu protokolli ratifitseerimine. Euroopa Liidu riikidel pole mõtet sellist mitmetasandilist salasigarettide vastu võitlemise protokolli ratifitseerida, kui naaberriigid seda ei tee. See peaks olema järgnevate Euroopa Liidu nõukogu eesistujate prioriteet,“ selgitas Itaalia kriminoloogia uurimiskeskuse Transcrime’i teadur Martina Rotondi.  

Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis tõi välja ebastabiilse aktsiisipoliitika mõju majanduskeskkonnale. „Juba on seaduseks kirjutatud väga suured tubaka aktsiisitõusud, tõus on 16 protsenti poole aasta jooksul, kuid see ei ole jätkusuutlik, sest võib pöördumatult suurendada salaturgu. Hüppelised aktsiisitõusud Eestis on juba avaldamas survet nii alkoholi, tubaka kui ka kütuse legaalsele müügile ja sellega seoses on ettevõtjad ja ka riigieelarve surve all. Naaberriikide aktsiisikaupade hinnavahed ja kiire hinnatõus Eestis loovad soodsa pinnase salaturu ohtlikuks kasvuks, mis kahjustab Eesti majandust laiemalt,“ ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis. 

„Kaupmehed näevad kiire aktsiisitõusu mõju müügi langusele alkoholiaktsiisi tõusu näitel. Läti piirikaubanduse tulemusel on Eestis alkoholi müük kukkunud ja põhjuseks on märkimisväärne hinnavahe Lätiga. Piirikaubandus ei hõlma aga ainult alkoholi, vaid see laieneb järjest jõulisemalt ka tubakale, kütusele ja teenustele. Alkoholiaktsiisi tõstmisele järgnenud muutused turul näitavad Eesti inimeste valmidust minna Lätti odavamat kaupa ostma. Aktsiisitõusude jätkudes selline tarbijakäitumine süveneb,“ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Riin Savi. 

Riin Savi teeb murelikuks trend, et vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele väheneb ühiskonnas vastumeelsus salakauba suhtes ja suureneb valmidus ise salakaupa osta või selle ostmist aktsepteerida. „Kui hoiakud varimajanduse suhtes muutuvad toetavaks, siis mõjutab see majandust palju laiemalt,“ lisas Riin Savi. 

Maksu- ja tolliamet tutvustas ümarlaual viimaste aastate saavutusi võitluses salakaubandusega. 

„Oleme suutnud salasigarettide osakaalu turul viimastel aastatel poole võrra vähendada ja sageli kontrollime selleks ka maanteedel ja tänavatel. Oluline osa on ka inimestega suhtlemisel, et tõsta nende teadlikkust salakauba ohtlikkusest ja mõjust kogukonnale,“ selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere.  

„Võitluses salakaubaga puutume lisaks üksiküritajatele sageli kokku ka organiseeritud kuritegevusega ja nende inimeste jaoks ei ole vahet, kas tehakse äri salasigarettide, salaviina või narkootikumidega,“ lisas Kõluvere.  

Nii Eesti, Läti kui ka Leedu tolliametite esindajad ning Riigikogu liige Raivo Aeg leidsid ümarlaual, et rahvusvahelise majanduskuritegevusega võitlemiseks on lisaks pidevale infovahetusele, koostööle ja kogemuste jagamisele vältimatu ühiskonna hoiakute kujundamine.  

Maksu- ja tolliamet kutsub inimesi üles salakauba ärist teada andma, et nii koos kodukanti turvalisemaks muuta. Müüjatest saab märku anda maksu- ja tolliameti 24h vihjetelefonil 800 4444 ja e-posti teel vihje@emta.ee.