Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni soovitused Eestile suuresti kooskõlas valitsuse poliitikaga, edendada tuleb aga erasektori ja riigi koostööd teadus-arendustegevuse rahastamisel.

"Meil on praegu koalitsioonikokkulepe, liigume päris heas tempos tööjõumaksude alandamisel. Järgmisel aastal jääb tegelikkuses nii tööandjatele kui töövõtjatele ligi 100 miljonit eurot kätte. Nelja aasta jooksul on see summa 800 miljonit, mis jääb," ütles rahandusminister Sven Sester BNS-ile.

Ta märkis, et järgmistel aastatel on valitsusel selles suunas kolm konkreetset programmi – kahe aasta jooksul langetada 1 protsendipunkti võrra sotsiaalmaksu määra, tõsta tulumaksuvaba miinimum järgmisel aastal 180 euroni ja 2019. aastaks 205 euroni ning käivitada madalapalgaliste tagasimakse.

"Need on kolm suurt meedet, mis praegusel hetkel on kokku lepitud," ütles Sester. Kui IMF-i delegatsioon soovitas sotsiaalmaksumäära langetamise määra tuua 2018. aastast ettepoole – sel nädalal riigikogus arutusele tulev 2017. aasta riigieelarve näeb ette 0,5-protsendipunktilist langetust 2017. aastal ja sama suurt 2018. aastal –, siis Sesteri sõnul on tempo praegu kokku lepitud.

Vastuseks küsimusele, kas tulevikus ehk pärast 2017. aastat võiks sotsiaalmaksu määra siis kehtima hakkavast 32 protsendist veelgi allapoole langetada, ütles rahandusminister, et kõik sõltub ühelt poolt sellest, millised erakonnad on valitsuses ja mis on nende prioriteedid, teisalt ka sellest, missugune on rahaline võimekus üht või teist poliitikat ellu viia.

"Mis tulevik toob? Kindlasti mängib ühel hetkel rolli ka see, millised koalitsioonid moodustuvad ja kas see raha, mis riigil on võimalik tööjõumaksude alandamiseks suunata, on mõistlik. Kindlasti praegused paremerakonnad on seda meelt, et tööjõumaksude alandamisele tuleb tähelepanu pöörata," rääkis Sester.

IMF-i esindajad märkisid enda esialgses raportis ka, et Eesti peaks veelgi vähendama siinse ebaproportsionaalselt suure avaliku sektori tööhõivet, et erasektorile vabaneks rohkem töökäsi. Sesteri sõnul ei ole järgmiseks aastaks konkreetseid kvoote töökohtade vähendamiseks ette nähtud seetõttu, et kahanemine on praegu kulgenud juba väga tempokalt.

"Oleme nagu hea kooliõpilane teinud asju kaks korda kiiremini, kui alguses ette nägime. Kuna Eesti tööjõuline elanikkond on kahjuks langevas tendentsis, siis oleme ka avalikus sektoris poolteist aastat tagasi kokku leppinud, et keskeltläbi 1 protsent võiks avalikus sektoris töökäte hulk väheneda. See on suurusjärgus 700-750 inimest aastas," märkis minister.

"Oleme esimese aastaga selle topeldanud ehk 1500 kohta on vähemaks jäänud avalikus sektoris. Järgmistel aastatel on meil kokkulepe, et läbi erinevate reformide, alates kohtute ja koolivõrgu reformist kuni maavalitsuse reformini, saavutame ka lõppeesmärgi, kus räägime 3000 kuni 3500 kohast," ütles Sester.

Olulise küsimusena tõstatas IMF-i delegatsioon ka vajaduse tõsta tootlikkust ning suurendada erasektori osalemist innovatsiooni- ja õppeprogrammides ja rakendada aktiivsemaid tööturumeetmeid. Rahandusministri hinnangul on valitsus selles suunas ära teinud palju, ent veel jõulisemalt on vaja tegutseda erasektori suunal.

"Ma arvan, et tähelepanu pööramine innovaatika ja teaduse rahastamisele on olnud ka selle valitsuse suureks prioriteediks. Oleme seadnud endale eesmärgiks liikuda selles suunas, et teaduse rahastus moodustaks kokkuvõttes 1 protsent SKP-st avalikus sektoris ja näeksime, et erasektoril oleks 2 protsenti SKP-st," rääkis ta.

"Avalik sektor on liikunud dünaamikas ka selle poole, oleme täna suurusjärgus 0,85-0,86 protsenti juba. Paraku tuleb nentida, et tõesti erasektoril ei ole olnud võib-olla seda ootust, mida oleme näinud. Ministeeriumites jätkatakse tööd selle nimel, et riik kaasa aitaks sellele, et erasektor kaasa tuleks teaduse ja innovatsiooni arengusse. Selleks on erinevaid meetmeid ja koostööprogramme," ütles Sester.

Rahandusminister tõi välja, et üks seniseid tõkkekohti on olnud madalad investeeringud. "Kogu investeeringute massiiv tegelikkuses on olnud erasektori poolt väike ja see on ka üks suuri probleeme, eks me peame valitsuses spetsiaalselt aru veel selle üle, kuidas seda täiendavalt stimuleerida," rääkis ta.

"Alati kõik arvavad, et üks võimalus on ka maksusoodustuse tegemine. Ma arvan, et see ei pruugi olla kõige parem meede. Kindlasti riik saab vähemalt vaadata ka enda poolt, missuguseid samme ta teeb ja riik on omalt poolt samme teinud päris korralikke," lisas Sester.

Sel ja eelmisel nädalal viibis Eestis IMF-i delegatsioon. Missiooni esmaspäeval tutvustatud esialgses raportis märkis IMF, et Eesti üldine majanduslik positsioon on hea, ent tööd tuleks teha tootlikkuse tõstmisega ning suurendada ebaproportsionaalselt kiire palgakasvu valguses tööjõupakkumist.