Riigi omafinantseering käesoleva eelarveperioodi struktuuritoetustele võib liikuda senisest suuremas mahus ehk 27,2 miljoni ulatuses toetustesaajatele, selgub materjalidest, mille rahandusministeerium on esitanud valitsusele.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei motiveeriks 100-protsendiline toetus ilma toetuse saaja omapoolse panuseta neid esitama kõige otstarbekamaid projekte. Piisav omaosalus oleks see, mis tagab, et toetuse saaja on ka ise rahaliselt vastutav mõistlike projektide esitamise ja teostamise eest.
Selle tulemusel võib lähiaastate eelarveliste vahendite vajadus väheneda näiteks sotsiaalministeeriumis 9 miljoni euro võrra, selle võrra kasvavad taotlejate ja töötukassa finantseeringud. Haridus- ja teadusministeeriumil väheneb see 7,4 miljonit eurot ning taotlejate ja RMK omaosaluste suurendamise teel vähenevad keskkonnaministeeriumi kulud 4,3 miljoni euro võrra.
Riikliku kaasfinantseeringu vähenemine ei oleks täies ulatuses võit valitsussektori eelarvepositsioonile, märgitakse seletuskirjas. Ettepanekus toodud umbes 27 miljonist eurost hinnanguliselt 3 miljonit eurot muutus riigieelarveliste asutuste omafinantseeringuks. "Sellest oleme arvestanud, et umbes 2,5 miljonit eurot tuleb kindlasti omafinantseeringu lisataotluste katteks leida," seisab materjalides.
KOV-dele omafinantseeringu nõude kehtestamine ei tähenda ilmtingimata samas ulatuses KOV kulude suurenemist kui on valitsussektori positsiooni paranemine või et riigieelarvest samas mahus täiendavaid vahendeid ikkagi eraldama peaks. "Eeldame, et tehakse vajalikke projekte — põhikoolivõrgu ümberkorraldamine — ja vajadusel jäetakse midagi vähem olulist tegemata."
Meetmete nimekirja alusel antavate toetuste maht on kokku 3,53 miljardit eurot. Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate — kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor omafinantseeringust.