1.-31. oktoobrini said pensioni teise sambaga ehk kohustusliku kogumispensioniga liitunud esitada avalduse sissemaksete ajutiseks katkestamiseks perioodil 1.12.2020-31.08.2021. Kokku esitas maksete ajutiseks peatamiseks avalduse 9575 inimest.
Avalduse esitanutest 3846 olid mehed, 5729 olid naised. Vanusegrupiti jagunesid avalduse esitanud järgmiselt:
| Vanus: | 18-24 | 25-34 | 35-44 | 45-54 | 55-64 | 65 või vanem |
| Naised | 120 | 927 | 1648 | 1774 | 1197 | 63 |
| Mehed | 148 | 979 | 1250 | 911 | 526 | 32 |
“Eesti pensionisüsteemiga seonduva ja selle tuleviku üle on viimase kuu jooksul palju arutatud. Erinevad osapooled on esitanud arvamusi, mis on kohati teineteisele vasturääkivad ning suure tõenäosusega tekitanud paljudes inimestes omajagu segadust,” ütles FinanceEstonia kogumispensioni töögrupijuht Kristjan Tamla pressiteate vahendusel.
Ta lisas aga, et selle taustal on hea meel tõdeda, et ülekaalukalt valdav osa ehk üle 98 protsendi teise sambaga liitunud inimestest otsustas oktoobris oma pensionivara kasvatamist jätkata.
Alates teise samba loomisest 2002. aastal, ulatub Eesti pensionifondide tootlus 90 protsendini. Tarbijahinnad on Eestis samal ajavahemikul kasvanud 67 protsenti.
Rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjast riigikohtus heakskiidu saanud pensionisüsteemi muutmise seadusele selgub, et sõltumata palgatasemest on teise sambaga liitunud inimesed praeguseks teeninud välja kõrgema pensioni võrreldes liitumata jätnud inimestega.
Teise sambas pensionikogumist jätkavate inimeste sissetulek on pensionieas ligikaudu 30 protsenti suurem, kui nendel, kes saavad pensioni vaid esimesest sambast.
FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi liikme Joel Kukemelki hinnangul Eesti elanikkond vananeb lähiaastatel kiires tempos, mistõttu on riiklike pensionide ehk esimese samba märkimisväärne kasv võimalik üksnes teiste valdkondade riigieelarvelist rahastust vähendades.
Kukemelki sõnul saab 2020. aastast 13. järjestikune aasta, mil riigi pensionikassa on defitsiidis. “Kui inimene soovib oma pensionipõlves suuremat sissetulekut, siis on sellises olukorras sisuliselt ainsaks võimaluseks endale täiendavate pensionisäästude kogumine, milleks ongi teine ja kolmas sammas loodud,” märkis ta.
FinanceEstonia teatel tähendab väga suur teise samba sissemaksete jätkajate arv muuhulgas ka seda, et riigil tuleb 2023. aastal leida märkimisväärsed summad riigi poolt kolmeteistkümneks kuuks peatatud maksete ja fondide keskmise tootluse kompenseerimiseks. Hinnanguliselt võib see summa ulatuda 350 miljoni euroni.
FinanceEstonia on 2011. aastal loodud finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on luua arenguvõimalusi liikmetele ja toetada majandusarengut läbi valdkonna rahvusvahelistumise, innovatsiooni ja kapitali kättesaadavuse parandamise. FinanceEstonia koondab üle 90 liikme.
