Novembris oli jaemüügi kasv kahe protsendi võrra aeglasem kui septembris, kuid endiselt teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kiire. Kasv aeglustus enamiku segmentide lõikes. Järgnevatel kuudel on oodata müügimahtude kasvu püsimist 5–7 protsendi vahemikus.
2015. aasta novembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 418 miljoni euroni, kasvades aastaga kuus protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 488 miljonit eurot, suurenedes aastaga ühe protsendi võrra.
Novembris toimunud jaemüügi kasvu kiiruse aeglustumine on mõneti oodatud protsess. Baastase on kerkinud küllaltki kõrgeks ning edasiseks kasvuks on vaja ühest küljest uusi vahendeid, kuid teisalt ka tarbimisharjumuste muutust ehk liikumist odavamatelt kaubagruppidelt kallimatele. Praeguseks on jaemüügi mahud ligi viis aastat järjest järjepidevalt kasvanud ning seda viimastel aastatel kiirenevas tempos. Nüüd kui on saavutatud põhimõtteliselt täistööhõive ning turistide kulutused enam ei kasva, võib stabiliseerumist pidada igati normaalseks.
Suurematest segmentidest suurenes toidukaupade müük aastatagusega võrreldes ühe protsendi võrra. Kuigi toidukaupade hinnad aastaga samuti ei muutunud, pole see tarbimise kasvu stimuleerinud. Toidukaupade puhul on inimestel väga tugevad harjumused ja välja kujunenud toidukorvid, millede muutumine võtab aega, kuigi finantsilised võimalused võivad olemas olla suurema koguse või kallima kauba ostmiseks. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi maht samuti aastaga ei muutunud ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kahanes aastaga kaks protsenti. Endiselt näitab kiiret kasvu jaemüük interneti või posti teel, kus mahud suurenesid aastaga 30 protsenti. Sellest hoolimata moodustab antud segment alla kolme protsendi kogu jaemüügi käibest.
Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud aasta varasemaga võrreldes kümme protsenti, kuid antud segmendi ettevõtete müügitulu vähenes ligi kaks protsenti. Püsivhindades arvutatud mahtude poolest suurenes mootorikütuse jaemüük kaheksa protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 17 protsendi võrra. Kuna kütusehinnad püsivad jätkuvalt madalal, ei ole ka lähikuudel oodata antud segmendi ettevõtete müügitulu kasvu.
Kuigi novembris jaemüügi kasvu kiirus aeglustus, võib arengutega rahule jääda. Eesti inimeste tarbimisvõime on järjest kasvanud ning elatustase kerkinud. Samas näitab Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav tarbijabaromeeter, et tänavu detsembris oldi tuleviku pärast veidi rohkem mures kui aasta tagasi. Samas pere rahanduslikku seisundit hinnati aasta varasemast paremaks. Kuigi hetkel on seis hea, peaks tulevikus valmis olema ka tagasilöökideks, kuna majandus on tsükliline.
