Kuigi tööstustoodang on pärast pikka aega taas kasvama hakanud, jääb tulevikuprognoos siiski kehvaks, kuna sihtturgude taastumine on aeglane ja tootlikkus püsib madal.
Tööstustoodang kasvab
Möödunud nädalal laekunud numbreid tööstustoodangu suuruse kohta võib pidada positiivseks. Statistikaameti andmetel toodeti töötlevas tööstuses oktoobris 0,8% rohkem kaupu kui aasta aega tagasi. See kasv, kuigi tagasihoidlik, on märkimisväärne seetõttu, et viimati suurenes töötleva tööstuse toodang aastases võrdluses 2022. aasta sügisel – rohkem kui kaks aastat tagasi. Võrreldes 2022. aasta kevadel saavutatud tipuga on töötleva tööstuse tootmismaht aga endiselt 22% madalam.
Iseenesest saabus teatav stabiilsus tööstuse jaoks juba mõned kuud varem. Kui arvestada hooajalisi ja tööpäevade arvuga seotud kõikumisi, on tootmismahud püsinud käesoleva aasta algusest üsna stabiilsena. Sektorite lõikes on siiski olulisi erinevusi. Kõige paremini on käinud toiduainetööstuse käsi, kus tegevusala olemusest tulenevalt on tootmismahud vähem volatiilsed. Tegemist on ainsa suure tööstussektoriga, kus tootmine on 2022. aastaga võrreldes kasvanud, kuigi vaid 2% võrra. Mitmes teises sektoris on olukord palju kehvem. Näiteks on Eesti jaoks väga olulises puidutööstuses tootmismahud vähenenud 30%, samas suurusjärgus langus on toimunud ka ehitusmaterjalide tootmises. Selle põhjuseks on mõistagi vaikelu Põhjamaade kinnisvaraturul. Veidi parem on metalli- ja masinatööstuse seis, kus tootmismahtude langus on jäänud 10–20% vahele ja viimastel kuudel märgata ka tagasihoidlikku kasvutrendi.
Mõnevõrra positiivsemat majanduskeskkonda peegeldab ka tööstuse uute tellimuste indeks. Kuigi tellimusi on laekunud oluliselt vähem kui tippaegadel, on trend selle aasta jooksul olnud pigem tõususuunaline. Intressimäärade alanemine võib sihtturgude nõudlust järk-järgult elavdada, kuid sektorite lõikes on taastumiskiirus erinev. Kõige raskem võib 2025. aasta tulla endiselt puidu- ja ehitusmaterjalide sektorile, millele viitab jätkuvalt väga madal ehituslubade väljastamine Põhjamaades.
Tööstus on pidurdanud Eesti majandust
Tööstussektori probleemid on olnud üks peamisi põhjuseid, miks Eesti majandus on viimase kahe aasta jooksul kahanenud. Võrreldes 2024. aasta kolme esimest kvartalit sama perioodiga 2022. aastal, oleks majanduslangus töötleva tööstuse languseta olnud umbes neljandiku võrra väiksem. Tööstussektori probleemid on mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks transporti, mille negatiivne mõju SKP-le on olnud peaaegu sama suur.
Eesti kehvad tulemused paistavad silma ka rahvusvahelises võrdluses. Viimase kahe aasta jooksul on Eesti tööstussektori langus olnud Euroopa Liidus selgelt kõige suurem. Tootmismahud on vähenenud ka näiteks Lätis ja Saksamaal, kuid oluliselt vähem kui Eestis. Samal ajal on Leedus tootmismahud paari aastaga kasvanud ligi kümnendiku võrra. Sarnaselt Eestile on Leedu puidutööstuse tootmismaht kahanenud enam kui viiendiku võrra, kuid näiteks metalli- ja masinatööstus on tootmist jõudsalt kasvatanud.
Madala tootlikkuse probleem süveneb
Kesised majandustulemused kajastuvad ka tootlikkuse statistikas. Tööstuses loodud lisandväärtus on viimase paari aastaga kahanenud enam, kui sealne töötajate arv. Seega on ka ühe töötaja panus majanduses loodud lisandväärtusesse vähenenud. Seejuures tuleb langus juba niigi nigela tausta pealt. Eesti töötleva tööstuse pikaajaline probleem on olnud tõsiasi, et ta võtab hõivest oluliselt suurema osakaalu inimesi, kui annab osakaaluna loodud lisandväärtusest tagasi majandusele. Ühelt poolt põhjustab seda keskendumine odavama toodangu tootmisele, kuid ka asjaolust, et paremini tasustatud teadus- ja arendustegevus, disain ning müük toimuvad sageli teistes riikides. Innovaatilisi ja kõrge lisandväärtusega ettevõtteid leidub Eestis vähe ja suure tõenäosusega jääb tööstuse tootlikkus madalaks ka lähitulevikus. Tööstuse areng eeldab märkimisväärseid investeeringuid kapitali- ja energiamahukusse, kuid ettevõtete investeerimisvõimekus on piiratud ja elektri hind kõrge. Suurimad arenguvõimalused on puidutööstusel, kuid siin takistavad suuremaid projekte sageli kohalike kogukondade ja omavalitsuste vastuseisud.
Tööjõupuudus tööstust enam ei takista
Varasematel perioodidel on tööstuse suurimaks probleemiks olnud kvalifitseeritud tööjõu puudus, kuid praegu see enam nii pole. Ettevõtete arv, kes peavad tööjõupuudust peamiseks äritegevuse takistajaks, on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele. Seetõttu ei ole ka välistööjõu värbamisele tehtud leevendustel praeguses majanduskeskkonnas märkimisväärset mõju. Samas on palgakasv töötlevas tööstuses püsinud tugev – sektori keskmine brutopalk oli 2024. aasta oktoobris 7% kõrgem kui aasta varem.
Tulevikuplaanid on ilusad
Riik on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu käivitanud uue tööstuspoliitika initsiatiivi, mis hõlmab teadus- ja arendustegevuse toetamist, suurinvesteeringute soodustamist, tööjõu kättesaadavuse parandamist ning näiteks sõjatööstuse arendamist. Kuigi sellised meetmed on tööstuse arengu toetamiseks vajalikud, sõltub nende edu suuresti ettevõtete valmisolekust teha radikaalseid muudatusi. Seniks võime lootma jääda, et intressimäärad alanevad, Põhjamaade nõudlus taastub ja ehk on võimalik mõned aastad veel endisel kombel edasi veeretada.
