Töötlevas tööstuses on tootjahinnad püsinud selle aasta jooksul pea muutumatuna. Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris keskmiselt pool protsenti, võrreldes eelmise aastaga olid hinnad 1,4% madalamad. Tööstusharude lõikes jäid aastased hinnamuutused enamasti paari protsendi sisse.
Suurematest sektoritest kasvasid toiduainete tööstuses tootjahinnad aastaga 1,1 protsenti, kuid augustiga võrreldes toimus 0,5-protsendine langus. Kui liha- ja kalatööstustes hinnad tõusid, siis piimatööstuses kahanesid hinnad ühe kuuga 2,8 protsenti. Nõrga nõudluse tõttu on tõenäoline, et ka järgmistel kuudel jätkub piimatööstuses hindade odavnemine.
Septembris jätkus ka ekspordi- ja impordihindade langus. Võrreldes aastataguse ajaga olid ekspordihinnad keskmiselt 2,5% ja impordihinnad 1,5% madalamad, kuulises võrdluses näitasid mõlemad indeksid siiski kasvu. Impordihindade aastast langust mõjutas suuresti nafta hinnamuutus maailmaturul.
Aastaga on enim kahanenud taime- ja loomakasvatuse ekspordihinnad (-12%). Samuti on suurem langus (-8%) toimunud naftatoodete väljaveohindades. Langenud on ka teise suurema osatähtsusega kaubagrupi ehk elektroonikaseadmete ekspordihinnad (-2,4%). Suurim kasv oli metalltoodete ja mööbli väljaveohindades.
Impordi osas oli kiireim langus toiduainete ning arvutite ja elektroonikaseadmete sisseveohindades. Naftasaaduste impordihinnad jätkasid langustrendil, kahanedes aastaga ligi 7%. Suurimat kasvu näitasid taime- ja loomakasvatuse ning rõivaesemete sisseveohinnad.
Ettevõtjate hinnangul jäävad hinnad lähiajal stabiilseks. Eesti Konjunktuuriinstituudi septembri küsitluses prognoosis hindade püsimist lähikuudel koguni 90% ettevõtjatest. Hindade tõusu või langust ootas 5% küsitletutest.
