Eesti salasigarettide turg on juba teist kvartalit kasvamas ja 16,5 protsenti Eestist leitud tubakatoodete pakenditest on riiki sisse toodud salakaubana, mis on 3,9 protsendipunkti rohkem kui aasta tagasi, lähtub turu-uuringu firma Nielsen läbi viidud tühja paki uuringust.
"Salaturg on kasvanud nüüd juba mitu kvartalit järjest. See näitab meile, et kui keskkond on soodne, siis võib salaturg paisuda vaatamata pidevale maksu- ja tolliameti tegevustele. Suurte aktsiisitõusude tulemusena on tekkimas olukord, kus aasta pärast maksab odav sigaretipakk sama palju kui täna kõige kallim pakk sigarette," ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets pressiteate vahendusel.
"Järjestikused suured aktsiisitõusud kasvatavad hinnakääre legaalse kauba ja ebaseadusliku kauba vahel. Selline olukord loob hea pinnase kuritegevusele, kes on leidlik uute tarnekanalite sisseseadmisel, kui hinnatundlike tarbijate motivatsioon salaturult endale tubakatooteid otsida kasvab," lisas ta.
Salakauba esinemissagedus on suurim Kirde-Eesti linnades. Enim tarbitakse 38,3 protsendiga enim salasigarette Kohtla-Järvel, millele järgnevad 38,1 protsendiga Sillamäe ja 37,4 protsendiga Narva. Tallinnas on salasigarettide tarbimine kasvanud 4,3 protsendipunkti, moodustades 13,2 protsenti turust. Üleriigiline tarbimine on suurenenud 3,9 protsendipunkti võrra võrreldes 2015. aasta teise poole tulemustega, mil salakaup moodustas 12,6 protsenti kogu turust.
"Salasigarettide turgu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas ka legaalse kauba ja salakauba hinnaerinevuse suurenemine. See omakorda teeb salakauba ostmise ahvatlevamaks ja peame siin pingutama, et müüjate elu võimalikuks keeruliseks teha," märkis maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu.
Valdav osa ehk 5,1 protsenti salasigarettidest pärineb Valgevenest, millele järgnevad 4,6 protsendiga Venemaa ning 2,5 protsendiga maksuvabad ehk duty free sigaretid. Valgevene, Venemaa ja maksuvabade sigarettide turuosa on võrreldes aastataguse ajaga suurenenud vastavalt 0,1 protsendipunkti, 0,9 protsendipunkti ja 0,7 protsendipunkti.
Salasigarettideks loetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel puuduvad Eesti maksumärgid, ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,4 protsenti, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2015. aasta sügisel vähenenud 0,5 protsendipunkti võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.
Kaubamärgid, mis on esindatud vaid välismaiste maksumärkidega, moodustavad 8,4 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Enim esindatud välismaiste maksumärkidega brändid on 6,6 protsendiga Grodno Tobacco Factory brändid NZ, Fest, Premier ja Minsk ning 1 protsendiga Baltic Tobacco Factory bränd Bayron.
Sõltumatu turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi käesoleva aasta septembri lõpus..
Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.
Järgmine sigarettide 8-protsendiline aktsiisitõus on 1. jaanuaril 2017. Enne seda kasvas sigarettide aktsiis 8 protsenti võrra 1. juunil 2016.
