23. septembri istungil kiitis valitsus heaks 2011. aasta riigieelarve. Järgmise aasta eelarve tulude mahuks on 89,4 miljardit krooni ning kulude mahuks 94,2 miljardit krooni. Võrreldes riigi eelarvestrateegiaga vähenes prognoositud valitsussektori defitsiit kahelt protsendilt 1,6 protsendini SKP-st ehk 3,8 miljardi kroonini.
Eelarve kulude ja tulude maht on eurodes vastavalt 6 miljardit ja 5,7 miljardit.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigikogule üle antav 2011. aasta eelarve koostatud vastutustundlikult ning arvestades eesmärki jõuda ülejäägis eelarveni 2013. aastal. "2011. aasta eelarvega astume eelarvetasakaalu ning kriisi ajal vähenenud reservide taastamise poole varem loodetust kiiremini," rääkis Ligi.
"Peab üle rõhutama, et tulude ja kulude vastavusse viimine ning eelarve ülejääk headel aegadel ei sõltu sellest, kas kuulume euro- või kroonitsooni. Ent astumas oleme eurotsooni, mis on tugevam ja rangema eelarvepoliitikaga kui seni ja vastab Eesti rahanduslikule konservatiivsusele paremini. Kahtlemata ka euroala mõju meie majandusele on selle võrra positiivsem," lisas rahandusminister.
Võrreldes 2010. aasta eelarvega kasvavad riigi kulud 5 protsendi võrra, eelkõige üleliigsete saastekvootide müügitulu ja välisvahendite paremast kasutamisest. Välistoetuste maht koos kasutamata saastekvootide tuluga kasvab järgmisel aastal 1,4 miljardi võrra 15,9 miljardi kroonini. Lisaks kulub II pensionisamba maksete taastumisele 1,2 miljardit krooni ning suunatakse lisaraha investeeringuteks ja sundkulude, nagu näiteks pensionide väljamaksed, katteks.
Riigi tulud suurenevad ligi viie miljardi krooni võrra. Tulud kasvavad majandusprognoosis ette nähtud maksuliste tulude suurema laekumise arvelt ning mittemaksuliste tulude, nagu välistoetused ja saastekvootide müügitulu, arvelt.
"Oleme järgmise aasta eelarves vältinud pikaajaliselt koormavaid kohustusi lühiajaliste katete arvel. Ajutise iseloomuga ja mittemaksulised tulud lähevad investeeringuteks ning muudeks ühekordseteks kuludeks. Riigi ülalpidamiskulud 2011. aastal ei suurene," selgitas Ligi. Ministri sõnul tuleb lisanduvad ülesanded teha riigisektoris ära tulemuslikkuse tõusu arvelt ning kokkuhoidu annavad veelgi käimasolevad kinnisvarahalduse ja tugiteenuste tsentraliseerimised.
Eelarve üheks prioriteediks on senisest enam vahendite suunamine haridusse. Hariduskulud suurenevad järgmisel aastal 7,9 protsendi võrra 8,5 miljardi kroonini tänu koolihoonete renoveerimiseks minevatele investeeringutele. Lisaks suunab riik aktiivseteks tööturumeetmeteks 2011. aastal enam kui pool miljardit krooni, ettevõtete arenguks ja kasvuvõime tugevdamiseks 1,26 miljardit krooni ning regionaaltoetusteks 2,2 miljardit krooni.
Uue majanduskasvu ja sisenõudluse toetamiseks on järgmiseks aastaks planeeritud läbi aegade suurima investeeringute osakaaluga eelarve, investeeringute maht kasvab 16 protsenti ehk 16 miljardi kroonini. Suurimad investeeringute mahud on kavandatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 4,2 miljardi, haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas 2,4 miljardi, põllumajandusministeeriumi valitsemisalas 1, 2 miljardi ja keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2,8 miljardi krooniga.
2011. aasta eelarve koostamise aluseks on mais heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia ning valitsuskabineti nõupidamiste täiendavad otsused. Riigieelarve eelnõu antakse riigikogule üle esmaspäeval, 27. septembril.
Vaata lisaks:
- Lühiülevaade 2011. aasta riigieelarvest
- 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (EEK ja EUR)
- 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tekstiparagrahvid
- 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
