Nii tööl kui kodus on väga oluline osata vajadusel kehtestavalt käituda. Kehtestavalt käituja suudab oma tundeid, mõtteid ja soove väljendada viisil, mis võimaldab seista oma õiguste eest teiste õigusi kahjustamata. Nii saab lükata tagasi ebasobivad nõudmised, vastata ebaõiglasena tunduvale kriitikale ja väljuda edukalt konfliktidest.

Iga alistumisega kaotab inimene tükikese oma enesehinnangut, iga agressiooniga tükikese eneseväärikust. Alandlikkus ja agressiivsus tekitavad negatiivseid tundeid ühele või mõlemale poolele.
Nii agressiivsus kui alandlikkus halvendavad suhteid. Kehtestavaks muutub ka alandlik ja agressiivne käitumine, kui seda tehakse täie teadmisega. Kehtestavalt käitumine pole mitte alati ja igal pool parim võimalik reageerimisviis. Mõnikord on kasulik valida teised käitumistaktikad või oodata sobivamat aega oma õiguste rahulikuks sõnastamiseks.

• Agressiivsus on omal kohal, kui elu või vara kallale kiputakse.
• Passiivseks jäämine on õige, kui näiteks liikluspolitseinik teid kiiruse ületamiselt on tabanud.
• Enesekehtestamine ei too kindlat edu. Mõned inimesed võivad tõlgendada seda isekusena. Seda eriti siis, kui oled kellegagi suhetes sisse harjutanud näiteks passiivse alistuja rolli ning hakkad seda ootamatult muutma.

KINDLAMEELSE KÄITUMISE ARENDAMINE

Enesekehtestamine ehk kindlameelne käitumine on suhtlemisoskus, mis sisaldab:

• suutlikkust väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ilma meelitamise, manipuleerimise ja agressiivsuseta;
• oskust kaitsta oma isiklikku ruumi, tungimata teise isiklikku ruumi;
• võimet öelda välja ebameeldivaid asju teist solvamata;
• oskust vastu võtta komplimente ja heakskiitu ning jääda enda arvamuse juurde;
• võimet esitada otsekoheseid palveid ja oskust otsekoheselt ei öelda;
• oskust vestlust algatada, ülal hoida ja selgelt lõpetada.

Kehtestaja on avatud läbirääkimistele ja kompromissidele, kuid mitte oma eneseväärikuse hinnaga. Ta talub kriitikat vaenulikkuse või trotsita. Kehtestava käitumisega kaasneb terviklik minapilt ja adekvaatne enesehinnang.
Kehtestamine tuleb paremini välja neil, kes on rahul oma elu ja suhetega.

MÕNED NÄITED OLUKORDADEST, KUS TULEKS REAGEERIDA KINDLAMEELSE ENESEKEHTESTAMISEGA
• Kõneled just parajasti kellegagi, kui tuleb töökaaslane ja katkestab sind.
• Kolleeg astub sisse, et veidi lobiseda, just sel hetkel, kui täidad kiiret tööülesannet.
• Kõneled koosolekul oma uuest ideest ja märkad, et teised ei kuula sind.
• Su kolleeg on jätnud olulise töö tähtajaks tegemata ja sa ei saa oma tööd seetõttu edasi teha.
• Sinu kõrval seisja suitsetab ja see häirib sind.
• Sulle helistatakse ja püütakse sokutada ajakirja vm kaupa, mida sa ei taha tellida.

Hea enesetunde ja tasakaaluka, mõlema poole eneseväärikust hoidva kontaktini jõudmine neis olukordades on õpitav.

MIS ISELOOMUSTAB KEHTESTAVAT SUHTLEJAT?

Kui oled kehtestav suhtleja, siis iseloomustab sind avatud, asjakohane, soe ja otsekohene suhtlusstiil. Ütled välja oma soovid ja suhtud oma puudustesse rahulikult. Räägid sellest, mis sulle inimestes meeldib ja ei meeldi, ning suudad seda teha teisi arvestavalt. Püüad olla meeldiv, kuid mitte enda allasurumise hinnaga. Järgid suhetes printsiipi: "minu kasu on sinu kasu". Oskad paluda teenet ja seista oma õiguste eest nii, et teised ei tunne end alandatuna või vihasena. Tunnistad oma negatiivseid tundeid ja väljendad neid, kuid suudad seejuures jääda tasakaalukaks. Ütled välja, mida tunned, jäädes tundlikuks, mõistvaks ja kindlameelseks suhtlejaks. Meeldid tavaliselt inimestele ja saad kõige eelneva tõttu enamasti seda, mida tahad.

Kindlameelne käitumine areneb välja ellusuhtumise pinnalt, mille sisuks on austus enda vastu ja teiste kohtlemise respekt. Huvitav on see, et käitumine teiste inimeste suhtes sõltub sellest, mida arvame enese kohta. Kui näeme ennast läbi positiivse prisma, siis suudame positiivset ka teistes avastada. Negatiivne ennasthävitav sisekõne ("ma ei saa …, ei suuda …, ei oska …, olen sunnitud … jne) tuleks asendada tasakaalustava enesesisendusega ("soovin, tahan, võin, olen valinud seda ja teist …; õpin, uurin, arvestan veel selle ja teisega …).

Hooliva ellusuhtumise juhtmõtted on: ole nii enda kui teiste vastu hooliv, arvesta võimalusi ja piire. Võta ette kõige olulisem ning sea jõukohased sihid. Liigu eesmärgi suunas sammhaaval. Autasusta end ise, kui sul miski õnnestub. Ebaõnne käsitle kui õppetundi homseks. Veeda aega inimestega, kellega sul on hea koos olla ja kes sind hindavad.

Kehtestava käitumisviisi juurde kuulub respekt nii enda kui teise inimese isiklike piiride suhtes: austus füüsilise ja emotsionaalse ruumi ning väärtuste vastu. Füüsilise ruumi respekteerimine tähendab näiteks suhtumisi: ma ei puutu teise asju, töökaaslasele ei saa öelda, kuidas ta riides peab käima. Emotsionaalse piiri ületamisena on käsitletavad väited "mulle ei meeldi sinu tuju"”, sest igaühel on õigus oma tunnetele. Emotsionaalse ruumi piiride ületamisele on õige vastata enda eest seismisega. Väärtuste ruum sisaldab isiklikku hinnangut selle kohta, mis on hea või halb, ilus või inetu, õige või vale. Igaühel on õigus ja kohustus kaitsta oma väärtuste ruumi. Kui keegi seda õigust riivab, on vaja end kehtestada.

Olukord, kus inimene tunneb, et teda on ära kasutatud, hirmutatud või ebaõiglaselt koheldud, tekitab ängistust, hirmu või viha. Krooniline äng ja kogunev viha toovad kaasa lihasepinged. Alatasa õlgade vahele tõmmatud pea või agressiivselt ettepoole surutud õlavööde tingivad paratamatult kaela- ja seljavalusid. Kasu pole isegi enese väljaelamisest spordi ja hoogsa liikumisega, sest pärast trenni toovad mustad mõtted endise kehahoiaku ja sellega kaasnevad pinged tagasi. Kuidas hakkama saada?
Ängi, hirmu ja vihaga toimetulekuks tuleb korrastada mõtted ja harjutada tasakaalukat suhtlemist. Kui õpime viha energia suunama mingisuguseks kindlameelseks käitumiseks või kehtestame hirmu tundes end tasakaalukalt, siis agressiivsus ja äng kaovad.

Kehtestamise harjutamine nõuab treenimist. Esineb oht takerduda negatiivsusesse ning tõlgendada agressiivsust või alandlikkust kehtestamisena. Kuidas end siiski positiivselt kehtestada?

 

NEGATIIVNE, agressiivne või alandlik stiil	POSITIIVNE, kehtestav stiil
JUTUAJAMISE ALGUSES
Teise käitumise muutuse nõudmine	Kontakti võtmine
Vastuseisu väljendamine	Kokkulepete meenutamine ja/või pakkumine Soodustuste pakkumine ja/või küsimine Teise soovi või palve kordamine (mõistmise märgiks)
Vabandamine või oma asjatundmatuse möönmine	Kompliment või tunnustus
Negatiivsete tunnete väljendamine stiilis "mis sa oled korda saatnud!", "ma ei suuda, mul on nii halb"	Tunnete peegeldamine ja nende heaks tahteks sõnastamine: "kuulen, et oled tahtnud parimat, kuid praegu pole asjad nii nagu vaja", "olukord pole hea, kuid arutame, mida edasi teha"
VASTAMISEL
Nõudmise tagasilükkamine	Komplimendi vastuvõtmine
Tundlik reageerimine kriitikale	Ettepaneku või selle küsimisega vastamine

SAMMUD ENESEKEHTESTAMISEKS

1. SAMM

Olukorra hindamine selleks, et otsustada, kas kasutada kehtestavat või mõnd muud suhtlusstiili
See viib otsuseni, kas hakata end kehtestama või mitte. Otsus sõltub sellest, millised on poolte õigused, kohustused ja rollid − näiteks alluv ja juht. Kehtestamise eesmärgiks võib olla ka õhkkonna kujundamine.

2. SAMM

Kindlameelsust väljendava kehakeele demonstreerimine
Selle olulisemad tunnused on sirge selg ja selge pilk. Rahuliku enesekindluse tagab kindlust sisendav poos (kaks jalga tugevalt maas, selg sirge) ning selge ja aval pilk. Veenduge, et sõnatu keel oleks sõnadega kooskõlas. Endaks aitab jääda oma õiguste kordamine ning uskumus "ma oskan ja suudan seda, tulen toime, saan hakkama". Kahjuks tuleb enda hirmutamine sellega, mis kõik küll võib juhtuda.

3. SAMM

Oma õiguste, vajaduste ja soovide meenutamine
See sisaldab selget sõnumit oma tunnetest ja väärikat vastamist nii kiitusele kui ka kriitikale.
Tunnete jagamist alusta sõnaga "mina". Näiteks on sõber lubanud teha üht, kuid teinud hoopis muud.
Agressiivsust väljendab lause: "mis jama sa nüüd kokku keerasid", alistumist vaikne kannatamine või vihapidamine. Kehtestav on aga lause: "mind häirib see, kuidas sa seda tegid".
Hoidu teise tunnete, mõtete ja soovide sõnastamisest. Pigem küsitle teda nende kohta. Ära defineeri teiste tundeid,mõtteid ja vajadusi ning ära lase seda ka teistel teha oma mõtete, tunnete, vajaduste suhtes. Enese ja partneri väärtustamine tähendab oma arvamuse selget ja rahulikku sõnastamist ka siis, kui partner sellega nõus pole. Ära lase enda või teiste hinda alla. Näiteks küsib keegi sinult millegi kohta arvamust. Alavääristamisena kõlab "kuidas sa seda ei tea!" ning alandlikuna "mis nüüd mina ikka siin arvata oskan" või "nojah, võib-olla et …".
Oska nautida tunnustust ja jaga seda ka ise. Kehtestav vastus on sirgjooneline "arvan, et …".
Ole teiste vastu avatud, vastuvõtlik ja koostöövalmis – nad võivad teada sinust rohkem. Pole olemas läbikukkumisi ja kasutut kriitikat. On vaid tagasiside selle kohta, kuidas olete kellelegi mõjunud. Kuula kriitikat tähelepanelikult ja püüa leida, mida oma suhtlemises ja käitumises muuta, et soovitud tulemuseni jõuda. Ebaõiglasele kriitikale vasta kohe, kuid tee seda rahulikult ja väärikalt. Jaga oma tundeid, mitte ära vala teise peale oma viha välja.

4. SAMM

Kehtestava sõnumi edastamine
Pea meeles järgmisi kolme olulist momenti:
• Kirjelda olukorda oma seisukohast, nii nagu sina seda tajud. Tee seda lühidalt ja selgelt ("ma näen, kuulen, arvan …").
• Iseloomusta oma tundeid minavormis, mitte sina-sõnumina: ("ma tunnen …").
• Ütle välja, mida sa soovid, tee ettepanek olukorra muutmiseks või küsi seda teiselt ("ma tahan …").

Väljenda end selgelt, otsekoheselt ja täpselt. Hoiduda tuleks faktide ning nende põhjal tekkinud arvamuste ja hinnangute segi ajamisest: "“ma tean …" asemel tuleks kasutada väljendit "ma arvan …".
Diplomaatiline ja sõbralik viis kehtestavaks vestluseks algab faktide loetlemisest, millele teine pool ei saa vastu vaielda, näiteks: "Olin just alustanud vestlust töökaaslasega, kui sa ruumi sisenesid. Kui sa mind oma teemaga katkestasid, tundsin end häirituna. Ma tahan enne oma jutu lõpetada."
Tunnete väljendamisel kasuta minavormis lauseid ("ma olin kurb") sinavormi asemel (sa tegid mind vihaseks/kurvaks/õnnetuks)

5. SAMM

Tulemuste väljatoomine
See on tulemuslikum, kui võtad ette ühe asja korraga.
Kasuta selget ja täpset keelt. Pikad selgitused ja põhjendused viitavad ebakindlusele ja väsitavad kuulajat.

KUIDAS REAGEERIDA MANIPULEERIMISELE?

Manipuleerijaga toimetulek nõuab häid ja treenitud kehtestamisoskusi.
Kuidas kindlameelselt ja tasakaalukalt vastata süüdistamisele, ähvardamisele või viivitamisele?
Mida vastata jalustrabava märkuse, väljanaermise või mõne muu manipulatiivse sõnavõtu peale?
Toon mõned näited ja soovitused kehtestavaks reageerimiseks.

 

	PROBLEEM	LAHENDUS
Väljanaermine	Sa ütled: "Projekt on kuu aega hilinenud." Sulle vastatakse: "Terved lapsed sünnivad ikka kuu aega hiljem."	Vasta sisult protsessile lülitumisega: "Su vastus viib meid teemast kõrvale" või kasuta katkise plaadi tehnikat: "Tahan rääkida sellest, et projekt on kuu aega hilinenud."
Süüdistamine	Kolleeg põhjendab nõupidamiselt puudumist sellega, et see toimus liiga hilja, ja ütleb: "See toimus nii hilja õhtul, et ma olin liiga väsinud."	Vasta relvitustamisega: "See võib nii olla, kuid sa ei pidanud kinni kokkuleppest."
Jalust rabamine	Teed märkuse selle kohta, et kaaslane ei lase sul oma lauset lõpetada. Sulle vastatakse: "Kes sa niisugune üldse oled, et mind süüdistad! Vaata parem ennast – ise oled iga seltskonna suurim lobamokk!"	Võta aeg maha: "Tänan. Näen, et oled end üles kütnud. Räägime sellest teine kord."
Ähvardamine	Kõlab ähvardus.	Ütle, mida sa kuulsid: "See kõlab nagu ähvardus" või küsi: "Mis sind mu jutus nii murelikuks teeb, et sa ähvardad?"
Eitamine	Su palvele vastatakse: "Sa saad minust valesti aru."	Ütle lühidalt, mida sa koged, ja nõustu, et teisel võib olla teistsugune nägemus asjast: "See võib nii tunduda sinu vaatepunktist, kuid see, mida mina näen …"
Su tunnete kahtluse alla seadmine	Sa palud midagi, kuid kaaslane väidab, et see pole praegu sulle endale kasulik või vajalik.	Lülitu sisult protsessile ja ütle: "Näen, et sa püüad mu tundeid sõnastada, parem teen seda ise."
Süütunde tekitamine	Su palvele reageeritakse pisarate või ohetega.	Kasuta katkise plaadi tehnikat: "Tean, et see on sulle raske, kuid tahan, et see asi laheneks" või võta aeg maha, kui näed, et teine on tõepoolest endast väljas.
Viivitamine	Palud midagi, kuid sulle vastatakse: "Mitte praegu, ma olen nii väsinud, võib-olla kunagi hiljem."	Kasuta katkise plaadi või järgmise täpse aja kokku leppimise tehnikat.

ALISTUV, AGRESSIIVNE JA MANIPULEERIV SUHTLUSVIIS

Alistuvalt suhtleja ei väljenda oma soove ja tundeid või teeb seda nii ebamääraselt, et teised ärrituvad. Ta võib tunda end süüdi sellepärast, et vajab midagi. Alistub teiste eelistele, arvestamata oma vajadusi. Kehtetut käitumist kasutatakse konfliktivältimiseks. See tekitab vastureaktsioonina rahulolematust, eemaletõmbumist või "koorma selga ladumist".

Agressiivne suhtleja tunnistab vaid oma õigusi ning eitab teiste tundeid ja õigusi. Kasutab oma õiguste maksmapanekuks süüdistamist, sarkasmi, alandamist, ultimatiivseid nõudmisi. Saavutab lühiajalised eesmärgid. Tekitab teistes süütunnet ja tõrjumist.

Manipuleerija
–  võtab märtri või ohvri rolli, et sundida teisi enda eest hoolitsema; paneb teised kahetsema ja end süüdi tundma;
– unustab, hilineb, leiab ettekäänded;
–  räägib taga, et ennast paremas valguses näidata;
– punub intriige.
Saavutab vahel seda, mida tahab, kuid tekitab ebameeldivusi, eemalehoidmist, arusaamatusi.

Suhtlemine on alati kahepoolne. Alistuv, agressiivne või manipulatiivne suhtleja kutsub partneris esile teatud kindlat tüüpi vastureaktsioonid ning kontakt jookseb liiva, suhe ei edene, asjad jäävad pooleli või inimesed ärrituvad.

KÄITUMISVIISIDE KOOSMÕJU

Agressiivne isik	Tema partner
Kehtestab end teiste arvelt	Ohverdab oma huvid
Alavääristab partnerit	Alandab ennast
Otsustab teiste eest	Jääb kaitsesse, ärritub
Saavutab oma eesmärgid teisi jalge alla tallates	Ei saavuta oma eesmärki
	Tunded: alandatus, lootusetus, väljapääsmatus

Ebakindel isik (alistuja)	Tema partner
Ohverdab oma huvid	On alistujast segasel arvamusel
Laseb teistel otsustada	Võib põlata inimest, kelle arvel ta oma eesmärgid saavutab
On murelik	Peab alistujat tühjaks kohaks
Käitub kammitsetult	Astub alistujast üle
On murelik	Peab alistujat tühjaks kohaks
Ei saavuta oma eesmärke	Laseb teistel enda arvel talitada
Tunded: hirm tõrjutuse ja hüljatuse ees, saamatuse ja toimetulematuse tunne

Kindlameelne	Tema partner
Ütleb rahulikult, mida tahab	Ütleb välja oma soovid
Väljendab oma tundeid	Väljendab oma tundeid
On endaga rahul	On rahulik
Teeb valiku enda ja teise soovide vahel	Arutab võimalikke valikuid
Võib saavutada eesmärgi	Võib saavutada eesmärgi

KEHTESTAMISE HÕLBUSTAMINE JA ERITEHNIKAD

Kehtestamist hõlbustavad teada ja tuntud sujuva suhtlemise võtted:
– tunnete peegeldamine,
– kuuldu ümbersõnastamine,
– nõustumine osaga probleemist,
– ettepanekust või lahendusest, 
– hea nali või tabav võrdlus,
– tunnustuse jagamine ja vastuvõtmine,
– oodatava tulemuse kirjeldamine ja ettepanekud olukorra muutmiseks.

Ei ütlemine on töösuhtluse üheks raskemaks ülesandeks.

Kehtestav ei-sõnum koosneb kolmest osast:
1) palve kordamine,
2) tagasilükkamise põhjuse lühike ja kindel selgitamine (pikka põhjendust tõlgendatakse ebakindlusena),
3) "ei" väljaütlemine, võimalusel koos asendusvariandi pakkumisega (süütundeta ja ülepakkumiseta).

Kehtestamise eritehnikad on omaksvõtt, filtreerimine ehk udu hajutamine, sondeerimine, relvitustamine, katkise grammofoniplaadi tehnika, küsimisega olukorra täpsustamine, nihe sisult protsessile ja aja mahavõtmine ehk lihtsalt jutuajamise edasilükkamine.

MÕNED NÄITED LOETLETUD TEHNIKATE KOHTA:

Omaksvõtt
"Jah, see mis sa ütlesid, on tõsi."
"Jah, ma tõesti pole selle projektiga veel tegelda saanud."

Udu hajutamine
osaline või põhimõtteline nõustumine: "Ma saan aru, et sul on vaja seda asja kiiresti arutada, ja aitan sind homme (või mõnel teisel ajal) hea meelega, kuid ehk lepiksime enne kokku, kui pika aja see umbes võtab."

Sondeerimine
rahulikud küsimused selle kohta, mis kritiseerijale/küsijale muret teeb: "See kõlab üsna süüdistavalt. Mis Teid praegu mu jutus häirib?"

Relvitustamine
1) nõustumine osaga väitest: "Võimalik, et teil on õigus olla pahane …";
2) tunnustamine kasuliku märkuse eest: "Tänan teid kasulike märkuste eest …";
3) muutmise ettepanek või nõu küsimine: "Näen, et teie argumendid on väga head, ehk oskaksite ka öelda, kuidas teie asja parandaks?"

Kui sul õnnestub jutukaaslase seisukohtadest leida midagi, millega võid siiralt nõustuda, siis tehnika käivitub. Harjutamine aitab leida tõetera ka ebaõiglasest arvamusest.

Katkine plaat
oma seisukohtade kõigutamatult sõbralik ja leebe kordamine (häält kõrgendamata, ärritumata, uusi argumente lisamata).
Sobib võõramate isikute kohtlemiseks.

Küsimuste abil olukorra täpsustamine ja auru välja laskmine
"Räägi, kuidas see juhtus? Mida sa tundsid? Mida sa saavutada tahtsid? Mis sul õnnestus ja mis ei õnnestunud?"
Sobib lähedaste isikute kohtlemiseks. Jutustajat toetab osavõtlik kuulamine ja kokkuvõte sellest, kuidas temast aru saadi ja milliseid tundeid temaga jagati.

Nihe sisult protsessile
tunnete ja seisundi kommenteerimine teemale keskendumise asemel: "Ma kuulen, et te pole ühegi mu vastustega rahul ja mul on teid tõesti raske sellises meeleolus aidata."

KINDLAMEELSE, ALANDLIKU JA AGRESSIIVSE KÄITUMISE HEAD JA VEAD

Vaimult terve inimene teeb oma valikud kehtestava, alandliku, agressiivse või manipuleeriva suhtlusviisi kasuks teadlikult. Igal suhtlusviisil on oma head ja vead ning koht ja aeg.
Mõelge,

• kas töötajal on õigus keelduda tööst, mis vastab firmavajadustele ja eesmärkidele?
• kas töötajal on õigus otsustada, kuidas ja millal ta oma tööd teeb?
  Ühel juhul peaks end kehtestama juht, teisel juhul töötaja. Mõnikord on see üllatavalt raske ja olukorda üritatakse lahendada kuidagi teisiti.
  Olgem siis teadlikud võimalikest tagajärgedest.

  ALANDLIK SUHTLEJA

  Plussid	Miinused
  Jätab meeldiva mulje	Olukord jääb lahendamata
  Rahustab vastast	Tema peale ei saa loota
  Hoiab ära konflikti laienemise, mugav partner tüliolukorras	Sisepinged suurenevad
  Ei vastuta	On abitu, algatusvõimetu
  Saab abi ja kaastunnet	Jätab ebakindla mulje, ei ärata lugupidamist
  Ei pea muutuma, jääb õpitud käitumise raamidesse	Ei kaitse end, ei õpi ausalt võitlema
  Sõltuvus võib olla kasulik, aitab võimu teenida	Ei teki partnerlust
  Sobib täienduseks agressiivsele, aitab teisel end tühjaks laadida	Vastaspool võib ärrituda

  Võib halvima ära hoida	Käitumine on ennasthävitav, oma elu jääb elamata
  Võib olla altruistlik	Enesehinnang on madal
  	Ei saavuta oma eesmärke
  	On omadele võõras, võõrastele oma
  	Alandlik käitumine võib: olla varjatud vägivalla tunnuseks viia läbipõlemiseni, sest koorem laotakse selga

  AGRESSIIVNE SUHTLEJA
  

  Plussid	Miinused
  Kindlustab kiire läbilöögivõime	Võimendab konflikte
  Jätab tegija mulje, teda saadab autoriteet ja võimu oreool	Tekitab meelepaha ja hirmu
  Paneb rünnakuga asjad paika	Külvab vihkamist
  Ei lase end mõjutada	Õhutab valetamist ja vastupanu
  Elab oma tunded välja (raev võib tuua kaasa katarsise ja rahunemise)	Saavutab oma eesmärgid suhete halvenemise hinnaga
  Saab tavaliselt oma tahtmise	Ei sobi meeskonda
  On ise tavaliselt oma käitumisega rahul	Nõuab üha enam kontrolli tugevdamist
  	Pärsib loovaid lahendusi

  	Kogub palju vaenlasi, ka lähedaste hulgas
  	Viha võib väljuda kontrolli alt
  	Agressiivse käitumisega võib inimene võita lahingu, kuid ei võida sõda ning tulemuseks on võõrandumine ja üksindus

  KINDLAMEELNE SUHTLEJA

  Plussid	Miinused
  Saavutab suhtluseesmärgi (seda teeb ka partner)	Võib esile tuua väärtuste konflikti, mida pole võimalik lahendada
  Enesehinnang tõuseb	Võib juhtuda, et võtab endale liigseid kohustusi
  Vastuolud lahenevad õigel ajal	Kui suhtluseesmärki ei saavutatud, siis pinge suureneb
  Säilitab enda ja suhtluspartneri eneseväärikuse	Kindlameelne käitumine nõuab suhtlejalt lisapingutust: vaja on palju märgata ja mõelda. Kui inimene alles õpib kindlameelselt käituma, siis ei tule see harjutamise ajal tihti loomulikult välja
  On enesega õnnestumise korral rahul
  Leiab koostöös suhtluspartneriga tihti olukordadele mitu lahendust
  Kinnitab suhtluspartneri olulisust
  Suhteid iseloomustab mitteverbaalne soojus ja avatus (kui suhe on korras, võib teisele öelda mida tahes)