Konkurentsi peetakse üldiselt äritegevuses kasulikuks, aga juhid, kes tekitavad konkurentsi organisatsiooni sees, riskivad halbade tagajärgedega, mis võivad edule saatuslikuks saada. Nii ütleb Stanfordi ülikooli juhtimisprofessor William P. Barnett.

“Kuigi meile meeldiks, et konkurents oleks kasulik, siis on sellel sageli väga negatiivsed tagajärjed nii inimeste enesetundele kui ka käitumisele, sest nad elavad hirmus läbikukkumise ees,” ütleb Barnett. “Vajadus pidevalt nõudmistele vastata, pidevalt hinnatud saada, võib tekitada tohutut stressi ja viib kahjulikule käitumisele.”

Konkurents on möödapääsmatu

On see grupp viieaastaseid, kes mängivad palli või rahvusvahelise organisatsiooni töötajad, inimestel on loomupärane kalduvus mõelda ja käituda võistlevalt. Konkurents eksisteerib kõikides ühiskondades ja toimub pidevalt, ükskõik kas seda õhutatakse või mitte.

Mõistmine, et sotsiaalne konkurents on osa inimese olemusest, on juhile väga oluline. See toimub igal tasandil väikestes gruppides, osakondades, terves organisatsioonis, tööstusharus ja majanduses. Konkurents on meie ümber ja see mõjutab otsuseid, mida me teeme, ütleb Barnett.

Võrdle ja võida

Konkurentsil on kaks peamist toimimismehhanismi, mida juhid peavad mõistma. Esimene on inimeste loomulik soov ennast teistega võrrelda, et mõista, kas nende saavutused ja käitumine sobivad grupiga. Sellised võrdlused on vältimatu osa meie isiklikust-, akadeemilisest-, äri- ja sotsiaalsest elust.

See ei tähenda, et me tahame osaleda sellistes võistlustes, aga need ümbritsevad meid ja me hindame pidevalt oma taset.

Teine mehhanism on seotud nappusega. Enamus organisatsioonides võistlevad töötajad piiratud ressursside pärast, nagu näiteks eelarvevahendid oma tiimi või osakonna jaoks. Nende ressursside saamist nähakse sageli osakonnajuhi peamise ülesandena ja see nõuab võitu teiste sama eesmärgiga võistlejate üle.

Organisatsioonid ei ole inimesed

Konkurents turul on üldiselt hea – see sunnib organisatsioone olema tõhusamad ja valmistab neid ette turu arenguteks. Aga konkurents on märksa vähem kasulik töötajate jaoks.

Võime sageli näha olukordi inimestega, kellele püüd tasemel olla tekitab suurt stressi. Olukord, kus inimest pidevalt hinnatakse, on tegelikult talle halb, ütleb Barnett.

Konkurents võib tekitada ka töötajate negatiivset käitumist. Pidev hindamine ja hirm läbi kukkuda paneb neid riske kartma ja mure ressursside pärast paneb neid võitlema oma osakonna huvide eest arvestamata organisatsiooni huve.

Ärge tekitage konkurentsi tööl

Et selliseid probleeme ei tekiks, peavad juhid ümber hindama konkurentsi. Mis puudutab organisatsiooni, siis minge ja konkureerige, turg ongi koht, kus konkurents peaks toimuma. Aga organisatsiooni sees arendage koostööd.

See tähendab olemasolevate konkurentsitekitavate tegurite vähendamist ja ettevaatust uute tekitamisel. “Konkurents juba eksisteerib organisatsioonides niikuinii. Kui tuld juurde keerata, siis tekivad probleemid just liigsest võistlushimust.”

Looge koostööd soosiv kultuur

Kõige paremini aitab sisemisest konkurentsist tulenevate probleemide vastu organisatsioonikultuur. Näiteks organisatsiooni väärtustamist tervikuna erinevate osakondade asemel ning töötajate julgustamine võtma teatavaid riske, isegi kui tulemused vahel võivad olla negatiivsed.

“Looge keskkond, kus loomulik konkurents, mis kindlasti olemas on, avaldab positiivset mõju nii töötajate tervisele kui ka organisatsiooni tulemuslikkusele,” ütleb Barnett.

Allikas: Stanford News