Oleme koroonakriisi jooksul näinud juba märkimisväärseid muutuseid organisatsioonide ja inimeste töökorralduses. Paljude ametikohade puhul on arvatud, et neil pole võimalik kaugtööd teha. Olude sunnil on see arvamus muutunud. Isegi kui pärast koroonakriisi on märgata tagasipöördumist varasema töökorralduse juurde, on nihe mõtteviisis juba toimunud. Lisaks kriisi negatiivsetele mõjudele mängib jätkuvalt tööturu arengus olulist rolli tehisintellekti ja automatiseerimise areng ning eri tegurite koosmõju selgub alles aastate pärast.

Juba paari kuu jooksul on ülemaailmsed tööturu väljavaated drastiliselt muutunud. Eeldada on kriisi korrektuuri majandusele ja tööturule ning võib arvata, et hõive jõuab kriisieelsele tasemele alles mitme aasta pärast. McKinsey rahvusvaheline instituut kirjutab, et enam kui pool Euroopa tööjõust (91 miljonit inimest) peab automatiseerimise mõjul omandama uusi oskusi või koguni eriala vahetama. Kriis võib ümberõppe vajadust töötajate vähenenud mobiilsuse tõttu kiirendada. Töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadustele on üks olulisemaid kitsaskohti enamiku Euroopa riikide jaoks. Nagu näitab CEPS-i hiljutine uuring Euroopa väike- ja keskmiste ettevõtete seas, on ettevõtete endi sees lähenemine töötajate oskuste täiendamisele pigem informaalne ja ebasüsteemne.

Üks lahendus tööjõupuudusele oleks senisest teadlikumalt ja suuremas mahus kasutada kaugtöö võimalusi, sest globaalselt võib õigete oskustega inimese leidmine olla palju lihtsam kui oma lähipiirkonnast. Viimaste kuude globaalse kaugtöö eksperimendi kaudu on selgumas uued takistused ja lahendust vajavad olukorrad. Kriisi ajal võtsid ettevõtted vastu kaksikväljakutse jätkata võimalikult tavapärast tööd kaugtööd tehes ning teisalt pakkudes oma teenuseid digitaalselt ja e-kanaleid kasutades. McKinsey küsitluse tulemused näitavad, et digipööre on pikaajaline ning nii töötajad kui ka kliendid plaanivad muutustega pigem kohaneda kui vanade rutiinide juurde tagasi pöörduda. See tähendab aga, et ettevõtted on muutunud varasemast haavatavamaks küberohtudele. Uus normaalsus tähendab ettevõtete jaoks mitmekülgset küberturvalisuse tagamist:

Allikas: McKinsey, 2020

Lisaks küberturvalisusele seisab Euroopa taaskord silmitsi digitaalse identiteedi väljakutsega, mis virtuaalsete töövormide ja asjaajamisega igapäevaselt esile kerkib. Isegi kui Eestis on digitaalse identiteedi kasutamine olnud juba üle 15 aasta osa igapäevaelust, kirjutab CEPS, et Euroopas on loodud maailmas ainulaadne süsteem inimese identiteedi digitaalseks tuvastamiseks (eID ja eIDAS), mida enamikus riikides kasutatakse seni vaid keskmiselt paar korda aastas kodaniku ja riigi suhtluses. Euroopa muljetavaldav ja turvaline digiinfrastruktuur on seni paljudes riikides veel alakasutatud. CEPS-i aruanne esitab küsimuse, kas eID-süsteemist võiks mõelda sarnaselt raudteevõrgustikuga kui üleeuroopalisest infrastruktuurist, mis võimaldaks näiteks Hispaania elanikul virtuaalselt reisida Rootsi ja kasutada sealseid finantstehnoloogia teenuseid. Võib mõtiskleda, kas see lihtsustaks ka üleeuroopalist virtuaalset töötamist ja lahendaks süvenevaid tööjõuprobleeme.