Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.
Statistikaameti andmetel elas Narvas 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 56 103 inimest. Narva on koduks 4%-le kogu Eesti ning 41%-le Ida-Virumaa elanikest. Mullu sündis 416 narvalast ja suri 837. Ehk siis loomuliku iibe tõttu vähenes linna elanikkond 421 inimese võrra. 2017. aasta oli linna sisseränne 852 ja väljaränne 1464 inimest, mis teeb rändesaldoks -612 inimest. Eeltoodud asjaolude tõttu kokku kaotas piirilinn 2017. aastal 1033 elanikku.
Aastatel 2000–2017 on Narva rändesaldo olnud pidevalt negatiivne, saavutades rekordilise madalseisu aastaks 2016 (-751 inimest). Vaadeldud perioodil on kõige väiksem lahkujate arv olnud 2000. ja 2009. aastal (rändesaldo vastavalt -187 ja -242 inimest). Järjepidev inimeste kaotus on viinud selleni, et vaadeldud perioodil on Narva kaotanud rände tõttu ligi 7000 inimest.
Inimesed lahkuvad Narvast, kuid mis on selle põhjuseks? Vastuse leidmiseks on oluline analüüsida ka elanike sissetulekuid. Viimase kümnendi jooksul on Narva linnas palgatöötajate kuu keskmine brutotulu tõusnud 489 eurolt 2007. aastal 890 eurole 2017. aastal (tõus 82%). Samas on oluline rõhutada, et 2007. aastal oli Narvas brutotulu saajaid 26 188 ning 2017. aastaks oli nende arv langenud 18 610-ni. Siinkohal on võimalik tõstatada mitmeid analüütilisi küsimusi. Näiteks, kas brutotulu kasv tuleneb vähenenud töötajate arvust, millest tingituna konkurents tööjõule kasvab ja selle tulemusena suurenevad ka makstavad palgad? Või on brutotulu kasvul muud põhjused, kuid vaatamata tulude kasvule ei ole inimeste lahkumine Narvast pidurdunud? Või on Narvas tekkinud olukord, kus edukad on teatud hulk ettevõtteid, nende firmade töötajatele makstakse head palka, kuid neisse ettevõtetesse "mittemahtunud" töötajatel linnas midagi töist ette võtta ei ole?
2007. aastal oli Narvas 20 ja enama hõivatuga ettevõtteid 115, 2016. aastaks oli nende arv langenud 71-ni. 2007. aastal töötas sellistes ettevõtetes kokku 10 955 inimest (95 inimest ettevõtte kohta), 2016. aastal 4199 inimest (59 inimest ettevõtte kohta). Seega, kümne viimase aasta jooksul on suurte ettevõtete arv Narvas vähenenud ning vähenenud on ka neis keskmiselt töötavate inimeste arv.
Narva 20 ja enama hõivatuga ettevõtetes loodi 2007. aastal 159 miljoni euro väärtuses lisandväärtust, 2016. aastal oli vastav näitaja 182 miljonit eurot. Selliste ettevõtete müügitulu oli 2007. aastal kokku 568 miljonit eurot ja 2016. aastal 539 miljonit eurot. Tööviljakus hõivatu kohta müügitulu alusel oli 2007. aastal keskmiselt 52 000 eurot ja 2016. aastal 128 000 eurot. Seega suuri ettevõtteid on Narvas küll vähemaks jäänud, kuid väiksem arv selliseid ettevõtteid koos vähema hulga töötajatega suudab endiselt oluliselt panustada lisandväärtuse loomisesse.
Seega, Narvas ettevõtlus toimib, inimeste palgad kasvavad, kuid ikkagi inimesed lahkuvad. Võib-olla on lahkumine teatud inertsiga protsess — inimesed ei ole Narva paranevat eluolu veel tajunud või on lahkumisplaanid varasemalt tehtud ning Narva tõus ei ole plaane kummutanud.
Nii või teisiti on Narva oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist. Narva on Eesti jaoks unikaalne ning on väga hea, kui linn oma täit potentsiaali suudab rakendada.
Narva jääb aga mõistatuseks ka edaspidiselt. Ilmselt läheb veel aega, enne kui me täiel määral hoomame seda, mis ikkagi seda linna käivitab ja milline on ikkagi valem selle linna kogupotentsiaali käivitamiseks.
