Kui palju tööd ja töömõtteid on liiga palju? Pole vist inimest, kelle töö- ja isikliku elu vaheline habras tasakaal vahetevahel muret ei teeks. Kui palju aega ja pühendumist peaks kuluma tööle ning kui palju jääma iseenda ja pere tarbeks? Püüan sellele küsimusele alljärgnevalt lahendusi pakkuda.

Kui valid endale sobivat tööd ja töökohta, siis valid lisaks veel midagi − sa valid elustiili: tulevast suhtlusringkonda, päevakava, isegi tervist. Sa valid kas pikemat või lühemat puhkust, üksi või mitmekesi meeskonnas töötamist jm.

Teenistuslik ehk ametist tingitud stress kasvas möödunud sajandi lõpul epideemiaks ning selle levik pole kahjuks pidurdunud. Ida-Euroopa alles õpib tundma muutuste ja ebastabiilsuse õhkkonda ning konkurentsi kasvu tööjõuturul.

Enamasti keskendume tööd ja töökohta valides kahele peamisele tegurile: sissetulek ja töö sisu. Tervislik oleks läbi mõelda ka muud töökohaga seotud väärtused.

• Kas puhkus on 28 või 35 päeva või peaaegu 2 kuud?
• Kas lähetused on sinu jaoks ebameeldiv kohustus või lisapuhkus koos lisarahaga?
• Kas oled oma töös teistest sõltuv või tahaksid toimetada enamiku ajast pigem omaette?
• Kas suudad iga päev end kindlatel kellaaegadel töötama häälestada või eelistad paindlikku tööaega, mis arvestab organismi seisundiga?
• Millised sõbrad sul töö kaudu võivad tekkida, milline suhtevõrgustik ametiga kaasneb?

Enamasti tahaksime inimestena mitut head ehk kõike kohe ja korraga. Paraku pole see võimalik ning toob kaasa stressi. Karjääristressist on enam ohustatud need, kes püstitavad endale üle jõu käivad nõudmised ja ebareaalsed tähtajad.

Karjääristressi mitu nägu

Teenistuslik ehk ametist tingitud stress kasvas möödunud sajandi lõpul epideemiaks ning selle levik pole kahjuks pidurdunud. Ida-Euroopa alles õpib tundma muutuste ja ebastabiilsuse õhkkonda ning konkurentsi suurenemist tööjõuturul.
 

Karjääristressi leevendamise kaks peamist võimalust on toetumine parimale endas eneseväärtustamise ja positiivse minapildi kaudu ja karjääri teadlik kavandamine.

Karjääristressi peamiseks põhjuseks peavad uurijad majanduskeskkonna muutumist. Töö väärtus ja selle tulemused on halvasti tajutavad. Inimesed esitavad endale küsimuse: "Mis sellest kõigest kasu on?" ning ei leia vastuseid kultuurist või traditsioonidest. Konkurents on nähtavam ja tajutavam kui kunagi varem. Ebastabiilsus suureneb: töökoha võib kaotada, ilma et see sõltuks oskustest ja kvalifikatsioonist. Töö maht suureneb, kuna hirmust ümberkorraldamistega seotud koondamiste ees võetakse teha rohkem, kui ära teha suudetakse.

Oskusteabe ja tööstiili kiired muutused sunnivad kohanema üha uute nõudmiste ja oluliste muudatustega. Vanemaealised (üle 45-sed) kardavad osutuda üleliigseteks, kui nad ei suuda kohaneda. Arenenud riikides arvatakse, et omandatud haridus devalveerub umbes 10 aasta jooksul vähemalt ühe astme võrra: kunagise magistrandi oskusteave on langenud samale tasemele, kui praegusel bakalaureusel, kunagisest bakalaureusest on saanud töötaja, kelle oskused on võrdsustunud diplomiga lõpetava rakenduskõrgharidusega töötajaga. Ainuke võimalus ajaga kaasas käia on pidev täiendus- ja ümberõpe.

Kes sa tahad olla?

Harjutus 1. Töötee finiš

Kujutle end oma lemmikpaika looduses. Kujutle, et oled ajas aastaid edasi liikunud ja mõtled tagasi oma läbikäidud tööteele. Sul on olnud pikk ja põnev karjäär. Vaata sellele tagasi küpse inimese elutarga pilguga: Mida oled kõige rohkem nautinud, mille saavutamist kõige enam hinnanud? Joonista see teekond kaardina maastikust, kus sa oled matkanud. Kirjuta märksõnad olulisematele kohtadele ehk väravatele, mida oled oma teekonnal läbinud.

Harjutus 2. Viimane aasta

Lõõgastu ning kujutle end oma lemmikpaika. Kujutle, et sul on elada jäänud veel vaid aasta. Mida tahad kogeda, teha, saavutada, omada? Mida teeksid esmajärjekorras?

Harjutus 3. Seitsme vägilase sõnumid

Vali seitse sind olulist mõjutanud inimest oma elus. Kui sa ei leia nii palju reaalselt elanud inimesi, võid nimekirja võtta ka 1–2 muinasjututegelast, raamatukangelast või filmistaari. Meenuta seejärel, mida on igaüks neist Sinu oskuste, omaduste ja väärtuste kohta head öelnud ning mida ta võiks lisaks öelda siis, kui oled oma karjääri lõpusirgel. Kui oled valinud muinasjutu- või raamatukangelase, siis kujutle, mida ta võiks öelda. Kirjuta seitsme tegelase seitse lauset üles ja loe need hoolikalt läbi. Kriipsuta alla kordused ning leia see, mis on olulisem.

Viimaks: mõtiskle, mida nende harjutuste võrdlus sulle kõneleb.

Karjääristressil on mitu nägu. See kimbutab igas vanuses tööinimesi:

• 20. eluaastatel alustav ärimees ja juht mõtleb, kuidas oma äri ja tööd nii korraldada, et võita partnerite usaldus ja murda end sisse nendesse ringkondadesse, kellega arvestatakse.
• 30. eluaastates edasipürgija muretseb, kuidas teha märgatavaks kõik see, mida ta suudab ja oskab. Kui ta püüab kogu vastutuse enda kanda võtta, võivad kolleegid talle kaikaid kodarasse loopima hakata. Kui ta aga seda ei tee ning teistest üle ei püüa olla, on tal vähe lootust karjääri teha.
• 40. eluaastates töötaja stress kahekordistub: noorem põlvkond, kellel on "värskem" haridus ja kaasaegsemad töövõtted, hingab juba kuklasse, kuid edasiminekut võivad takistada auväärsed vanakesed.
• 50-ndates töötajad tunnetavad valuliselt, kuidas kontroll sündmuste üle tööl, ühiskonnas või kodus käest libiseb, kuidas pole võimalik soovitaval määral mõjutada enda ümber toimuvat. Tihti muutuvad senised õpilased või nooremad kolleegid, keda oma meeskonda on kasvatatud, võistlejateks-vaenlasteks. Nendega tuleb võidelda koha ja positsiooni pärast.

Toetu parimale endas – isikupärased valikud töös

Milliste tööülesannete täitmisel oled tõeliselt hea või saavutad suhteliselt kergesti soovitud tulemused? Millistele toimingutele, kohtumistele või ülesannetele mõtlemine muudab töölemineku meeldivaks (või vähemalt talutavaks)? Mille vastu töös kõige enam huvi tunned? (Vali 3 teemat või tegevust.) Milliste oskuste pärast kedagi kadestad? (Vali 3 oskust.) Kujutle inimest, kelle sarnane oma töös või mõne tööülesande täitmisel tahaksid olla? Kujutle, mida ja kuidas tema midagi teeks. Mõtle, millised kujutlused võiksid 5 aasta pärast tegelikkuseks saada. Kujutle reaalset päeva, mil oled rahul oma tööga, töötingimustega, oma kehalise vormiga, oma pere ja sõpradega. Kirjelda endale või kirjuta lugu sellest, kuidas kujutletu välja võiks näha.

Karjääristressi leevendamise kaks peamist võimalust:

1. toetumine parimale endas eneseväärtustamise ja positiivse mina-pildi kaudu;
2. karjääri teadlik kavandamine.

Enese väärtustamine ja minapilt
Inimese väärtust ta enda silmis mõõdab enesehinnang. Positiivse enesehinnangu sisuks on kaks peamist uskumust: usk, et need, kellest sa hoolid, hoolivad ka sinust, ja usk, et saavutad selle, mida tahad, kui end pingutad. Negatiivne enesehinnang sisaldab sisendust "ma pole midagi väärt, sest minust ei hoolita ja mul ei õnnestu niikuinii miski nii, nagu ma tahaksin".

Väärika tööstiili ja suhtluse taga on enamasti positiivne enesehinnang. Tööandjal ja töökaaslastel on palju teha, et kinnitada inimese usku ta väärtuslikkusesse. Esmajärjekorras saab toetada head mina-pilti. Inimese mina-pildi moodustavad tema ettekujutused ta vaimsetest ja füüsilistest omadustest, sealhulgas ka suhtlemisvõimekusest.

Mina-pilt
Hea mina	Halb mina	Ideaalne mina
hulka kuuluvad töörollid, mida inimene täidab enda arvates hästi ja milles ka teised üldiselt ei kahtle. Hea mina sisaldab omadusi ja nähtusi – parimat osa endas, mis teeb elu kergemaks. Head mina toetavad konkreetselt põhjendatud tunnustus ja teiste inimeste positiivne tagasipeegeldus meie tegudele ja sõnadele.	sisaldab omadusi ja nähtusi, mis teevad elu raskemaks ega meeldi teistele inimestele. Enamasti keeldume neid endale tunnistamast, kuigi aimame ja teame nende olemasolu. Halva mina hulka võivad kuuluda rollid, mis ei tule hästi välja, või tegevused ja laused, mida kasutame pooleldi automaatselt siis, kui asume end kaitsma, mõtlemata kaitsetaktika tulemustele ja sobivusele olukorraga. Halb mina käivitub, kui arvame, et meid rünnatakse või takistatakse.	sisaldab omadusi ja nähtusi, mida inimene tahab omada ning mis aitavad tal ennast luua – inimesena oma elus ja töötajana oma karjääris. Et ideaalse mina poole teele asuda, saab seada endale mitmeid sihte ja läbi teha harjutusi, et teekonna lõpp-punktist ettekujutus saada.

Isiklik missioon ja väärtus elus

Isiklikuks missiooniks võib nimetada seda ainulaadset eesmärki, mida inimene oma elus tahab saavutada ja mille järgi talle olulised inimesed teda mäletavad. Isiklik missioon on nagu kompass, mis aitab oluliste valikute eel otsustada, milline tee valida.

Küsimused, mis aitavad isikliku missioonini jõuda:

1) Millised on olnud su tööelu kõige õnnelikumad ja eneseteostuslikumad hetked?
2) Missugused on sinu isikliku elu kõige väärtuslikumad tegevused?
3) Millised on su tööelu kõige väärtuslikumad tegevused?
4) Mida oskad teha nii hästi, et see tuleb peaaegu alati suurepäraselt välja, mida teed hästi n-ö une pealt?
5) Missugused on su loomupärased anded, talendid, tugevad küljed ja võimed?
6) Mis sind motiveerib ja vaimustab, mis on su kirg?
7) Mida saad sa pakkuda inimeste heaks, kelle hulka sa kuulud?

Lõpeta pärast nende küsimuste üle mõtisklemist järgnev lause esimese pähetuleva mõttega.
Minu missioon elus on …

Miks tasub oma missiooni üle vahel siiski mõtteid mõlgutada? Oma väärikuse säilitamiseks on oluline ise endale aeg-ajalt teadvustada, mida sa väärt oled. Kui me ei tea, mis on tõeliselt tähtis, siis on kõik tähtis ja me oleme väga hõivatud – liiga hõivatud selleks, et mõelda, mis on tõeliselt tähtis. Kuni unistused pudenevad käest, ilma et mõni neist täituks või ilma et märkaksimegi nende täitumist.

Inimesena ja töötajana oma tööteel jääme väärtuslikuks, olenemata sellest, mitu korda kohti vahetame ja mis põhjustel töö mingis ametis lõpetame. Eneseväärikust töös aitab säilitada see püsivalt väärtuslik osa inimeses endas, mida ta ise esile tõstab ja läbi kõigi töökohtade ja ametite edasi arendab.

Oma karjääri kavandamine- Olulised valikud ja pöörded

Kuigi inimese aktiivne tööelu periood kestab ekspertide arvates keskmiselt 30 aastat, tuleb sel ajal keskmiselt 5−7 korda ette kriise, mis sunnivad uuesti oma karjäärile ja ameti muutmisele mõtlema ja tööteel pöördeid tegema. Tööandja jaoks on ideaalne, kui töötaja areneb koos organisatsiooniga edasi ning säilitab hea töövõime ja ärksa meele kogu töötee jooksul. Selle saavutamiseks on välja töötatud mahukad süsteemid, mis hõlmavad ametikohtade kompetentsimudeleid, töötajate hindamist ja mitmesuunalist tagasisidet (näiteks lisaks juhile küsitakse hinnanguid ja soovitusi ka töökaaslastelt, klientidelt, partneritelt, tarbijatelt, naabritelt jt), arenguvestlusi ja arenguplaanide koostamist.

Mida saab töötaja ise teha väärika töösuhte sellise kestmise nimel, mis võimaldaks tal tööd tehes ära tunda, et ta teeb midagi olulist ja endale vajalikku?

Kuigi inimese aktiivne tööelu periood kestab ekspertide arvates keskmiselt 30 aastat, tuleb sel ajal keskmiselt 5−7 korda ette kriise.

See, mis on inimesele töös ja elus oluline, sõltub ta isiklikest väärtustest. Väärtused ja põhimõtted mõjutavad kaudselt kõiki tööalaseid valikuid. Kuid konkreetsed tööalased eelistused sõltuvad aktuaalsetest vajadustest konkreetsel eluperioodil. Mingil perioodil võib olla tähtsam sissetulek – olenemata sellest, mitu tundi ööpäevas tuleb selleks pingutada. Teisel perioodil muutub olulisemaks võimalikult pikem aeg perega olemiseks – pikk puhkus, paindlik ajagraafik, võimalus minna puhkusele koos perega. Mõnel eluperioodil domineerivad eneseteostus ja saavutused ning seda märkav ja hindav, tööga koos tekkiv suhtlusringkond. Kuna kõike, kohe ja korraga pole võimalik saavutada, siis tuleb paratamatult teha valikuid, seades paika oma eelistused, et seejärel toimida neist lähtuvalt.

Valikuid tööteel on karjääri uurijad võrrelnud loodusmaastikul matkamisega: üks eelistab lihtsalt uidata ja ringi vaadates loodust nautida, teine teeb kindla kava ja liigub kaardi järgi seatud sihil lõpp-punkti suunas. Kumbki võimalus pole iseenesest parem või halvem. Oluline on teadvustada, milline teekond on valitud ning mõelda selgeks tehtud valiku riskid, võimalused ja piirid. Elada ja töötada võib erinevalt: võib lasta end juhusel kanda ja proovida erinevaid ettesattuvaid võimalusi. Võib seada kindlad sihid ja luua ise tingimusi, et oma sihtideni jõuda. Rõhutagem, et kumbki elamise viis pole teisest halvem ega parem, lihtsalt riskid ja tulemused on erinevad.

Kolmeosaline karjääri plaan

Kes soovib kontrolli oma elu üle, peaks mõtlema pigem läbi sihid, kuhu ja millist teed pidi karjäärimaastikul liikuda. TTÜ professor Milvi Tepp soovitab oma karjääri arukate valikute kaudu ise juhtida.

1. Alustada võiks kõige kaugemast tulevikust. Selleks tuleb läbi mõelda, kuidas ja kellena tahad oma aktiivse tööelu lõpetada ning millised sammud ja võimalused on sel teel. Kas tahad olla hea asjatundja, meister või ekspert mingis valdkonnas või pigem juht? Kui oled proovinud mõlemat, siis mis on see, mis sulle enamat pakub? Kas soovid tegutseda ühes valdkonnas, minnes selles üha sügavamale, või oled eri töövaldkondi ühendav, erialade ja ametite kokkupuutepunktides ja piiril tegutsev töötaja? Kas tahad olla palgatöötaja või ettevõtja; millal eelistad oma karjääri teel vabakutselisust, millal kindlat seotust mõne organisatsiooniga?

2. Keskmiselt kauge tuleviku kujutlemine aitab keskenduda elamise viisi valikute teadvustamisele. Kas eelistad stabiilset ja kindlat positsiooni või huvitab sind katsetamine ja riskide võtmine mitmeid töid tehes ning valdkondi proovides? Kas soovid, et keegi korraldaks su tööd ja tööpäeva, aitaks mõelda, mis on olulisem ja esmatähtis ära teha või tahad sa olla oma töö korraldamisel võimalikult vaba ja iseenda peremees, otsustada ise, mida, kuidas ja millal teha? Kui pikalt ja millal kavandad sa endale aktiivse tööelu? Millal ja kui pikalt tahad vähendada töökoormust ja tehtu üle järele mõelda? Kuidas kavandad oma tööelu teise poole: kas tahad olla aktiivne võimalikult kaua või eelistad vähendada oma töökoormust elu teises pooles?

3. Lähituleviku tööde ja tegemiste üle mõtlemine aitab selgitada, kui lähedal on pööre või kriis tööteel sulle praegu. Kas amet, mida pead, aitab sul jõuda sinna, kuhu püüdled, või lahendad sa pigem valusaid igapäevaprobleeme? Mis võiks olla järgmised sammud, et sama ameti raames edasi liikuda? Mis võiks olla järgmine ametikoht, mis aitaks sul oma püüdlusi saavutada? Millised suunad tööteel su amet sulle annab? Millised suunad see amet ära lõikab? Mida sa sellest järeldada saad? Millised kogemused ja suhted amet sulle annab? Kas ja kuidas saad neid kogemusi ja suhtevõrgustikku edaspidi rakendada? Kuidas mõjutab su amet su väärtust tööjõuturul? Mis on selles ametis need osad, mille väljaarendamisele tahad enim tähelepanu pöörata, et parandada oma väljavaateid tööjõuturul?

Töötee ehk karjääri kolmeosaline plaan võiks olla paindlik ja muudetav. Kui ka kõigile küsimustele kohe vastuseid pole, annab neile mõtlemine aimu sellest, kui erinevalt saame oma tööteed kavandada.

Tulemustele orienteeritud karjäär

Mõned inimesed eelistavad oma tööle selged ja konkreetsed eesmärgid seada. Nad on rahul ja tunnevad end väärtuslikuna, kui seatud sihid on saavutatud. Ometi teeb elu vahel ootamatuid pöördeid, mis sunnivad sihte muutma. Muutusi hoiakutes, mis aitavad peletada tüdimust ja rutiini saab ka ise esile kutsuda, kui mõtled läbi, kuidas oma senise töö tulemustega rahul oled.

• Oled sa saavutanud oma töös taseme või tulemused, mida kavandasid? Kui ei, siis miks?
• Mida peaksid veel tegema selleks, et tulemuseni jõuda?
• Millised muud tulemused või sihid on ilmnenud?
• Kas oled oma tööst rõõmu tundnud? Kas teed tööl seda, mida tõesti oskad ja tahad teha? Millised on teised võimalused selleni jõudmiseks?
• Kas oled rahul tunnustuse ja tasuga, mida oma töö eest saad? Kas su sissetulek on sarnane nendega, kellega kõige enam lävid?
• Kas su pere ja lähedased tunnustavad tööd, mida teed, ja tasu, mida saad?
• Vaata oma eesmärgid aeg-ajalt üle ja mõtiskle, kas need on muutunud oludes reaalsed.