Tehisintellekt on ühiskonna digipöörde keskmes, ja selle kasutamist saab nimetada uueks guugeldamiseks. Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.
Tehisintellekti kasutamise suurenemisele on kaasa aidanud ülipopulaarseks kujunenud ChatGPT. ChatGPT ja teised tehisintellektil põhinevad tekstiloomemootori lahendused pakuvad uusi võimalusi ja muutsid seda, kuidas inimesed tehnoloogiat kasutavad.
Tehisintellekti tehnoloogiatest on tekstikaevet kasutanud 7% ettevõtetest ja loomuliku teksti genereerimist, mis loob inimesele arusaadavaid tekste või lugusid, 6% ettevõtetest. Levinud on ka pildituvastus, mis tunneb objekte või inimesi fotodelt või piltkujutistelt ära (4%), samuti masinõpe (deep learning) mingi valdkonna andmete automaatanalüüsiks (4%). Kasutatakse ka kõnetuvastust (3%) ja tehisintellektipõhist robotjuhitavat protsessiautomaatikat (3%). Viimast eelkõige äriprotsesside automatiseerimisel, näiteks finantsarvestuses, logistikas, tervishoius jne.
Ettevõtted kasutavad tehisintellekti tehnoloogiaid peamiselt müügi ja turunduse edendamiseks, aga ka administratiivsete protsesside korraldamiseks, teadus- ja arendus- või innovatsioonitegevuseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisuse tagamiseks.
Tehisintellekti tehnoloogiaid kasutavad enim finants- ja kindlustussektori, samuti info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonna ettevõtted. Töötlevas tööstuses kasutab tehisintellekti tehnoloogiaid kümnendik ettevõtteist. Peamised töötleva tööstuse tegevusalad, kus tehnoloogiad on laialdasemalt kasutuses, on arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine ning nafta-, keemia-, farmaatsia-, kummi- ja plasttoodete tootmine.
Tehisintellekti tehnoloogiate kasutamist on kaalunud 6% ettevõtteist. Peamiseks takistuseks on peetud asjakohaste teadmiste puudumist.
Küberturvalisus on ettevõtjate jaoks üha suurem väljakutse
Üheks suuremaks väljakutseks tehnoloogia kiirel arengul on saanud turvalisuse tagamine, seda just eriti küberturbe valdkonnas. Küberturvalisus on muutunud ärisektoris kriitiliseks teemaks, kuna küberrünnakute arv ja keerukus kasvavad pidevalt. Eelmisel aastal puutus enam kui viiendik ettevõtetest kokku vähemalt ühe turvaintsidendiga, kus IKT teenus polnud kättesaadav, toimus andmete hävinemine, rikkumine või konfidentsiaalsete andmete leke.
Ulatuslikke majandus- ja ka mainekahjusid võib põhjustada konfidentsiaalsete andmete leke, ning eriliigiliste andmete sattumine valedesse kätesse, mis võib kaasa tuua usalduse kaotuse ja juriidilised tagajärjed.
Selle aasta uuringus osalenud ettevõtetest 2,1% oli eelneval aastal toimunud konfidentsiaalsete andmete leke, kas sissetungimise, andmepüügirünnakute või oma töötajate tahtliku või tahtmatu tegevuse tõttu. Suurettevõtetest tõi lausa 10% välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke. Laiemaks probleemiks oli ka olukord, kus IKT teenused ei olnud kättesaadavad. Selle tõi välja enam kui viiendik kõigist ettevõtetest ja 48% suurettevõtetest.
Valdav osa ettevõtteist kasutab küberrünnakute vastu erinevaid turvameetmeid. Turvameetmeist levinuimad on tugev paroolide autentimine, andmete varundamine eraldi keskkonda ning võrgu juurdepääsu kontroll. Pea kümnendik, enamasti väikese töötajate arvuga ettevõtetest, ei ole turvalisuse tagamiseks mingeid abivahendeid rakendanud.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2024. aastal osales uuringus 3405 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid.
