Eesti elanike rahateadmised on maailmas kõrgel 3. kohal, ent tarkus ei jõua sageli käitumisse, selgus Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisest finantskirjaoskuse uuringust. Võrdlus näitab, et eestlased säästavad pigem lühiajalisteks eesmärkideks ja pikemalt rahaasju ette ei planeeri.
Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on Eesti rahateadmiste poolest eesrindlik. “Oleme kogu maailmas finantsteadmistelt esikolmikus, meist tahapoole jäävad näiteks Soome, Rootsi, Läti ja Leedu,” rääkis ta. “Siin tuleb tunnustada valdkonna edendajaid ja finantseksperte, kes on tarkuse jagamise oma südameasjaks võtnud. Mida rahatargemad on riigi kodanikud, seda kindlam on meie inimeste ja riigi tulevik,” märkis minister.
Uuringust selgub aga, et rohkem on vaja panustada käitumismustrite muutmisse, kuna Eesti finantskäitumine on kolme aastaga langenud 13. kohalt 23. kohale. “Headest teadmistest üksi on vähe kasu, kui neid igapäevaselt rahade haldamisel ei rakenda. Siin saab riik suurendada inimeste usaldust, tõsta teadlikkust pensionisammastest ja teistest pikaaegsetest investeerimisvahenditest,” ütles Võrklaev.
Näiteks soovitab minister neil, kel III pensionisammas puudu, see veel enne aasta lõppu avada. “Praegu on sobivaim aeg, kuna riik soodustab raha kasvamist omalt poolt. Kui veel enne 27. detsembrit teha sissemakse, on 20% tootlust kohe garanteeritud, kuna kevadel saab summalt deklaratsiooniga tulumaksu osa tagasi. See on igati hea algus pikemaks plaaniks ja tuleviku kindlustamiseks.”
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Marge Aasalaidi kinnitusel on Eesti inimesed igapäevastes rahaasjades igati kohusetundlikud. “Uuring näitab, et eestlasel on arved alati õigeaegselt makstud – selles oleme maailma parimad. Samuti säästetakse raha reisimiseks või kodulaenu sissemakseks, aga mis puudub, on pikem ettevaade ja see on peamine tegur, mis käitumise tulemuse alla toob. Näiteks pensionieaks enamasti plaane tehtud ei ole,” tõi ta välja.
Finantskäitumise all peetakse silmas säästmist, pikaajalist planeerimist ja rahaasjade kontrollimist. Viimati viis OECD võrdlusuuringu läbi 2020. aastal, sealt alates on Eesti finantskäitumises langenud 10 koha võrra.
Lisaks selgus, et eestlased on esirinnas digifinantskirjaoskuse võrdluses, kus Eestit edestab vaid Saksamaa. Näiteks meeldib Eesti inimestele oste teha e-poes ja 51% on avanud veebis arveldus- või säästukonto. Samas suurendab digilahenduste kasutamine ohtu langeda finantskelmuste ohvriks.
Eestist osales võrdlusuuringus 1119 inimest. Tulemused võimaldavad riigi rahatarkuse edenemist teistega võrreldes. Üldkokkuvõttes on Eesti rahatarkuses maailmas 7. kohal.
Kokku osales uuringus 75 328 vastajat 38 riigist. Rahatarkuse taseme välja selgitamiseks võrreldi kolme näitajat — valdkonna teadmisi, hoiakuid ning tegelikku käitumist.
Riikide keskmiseks teadmiste tasemeks kujunes 63 punkti. Uuringus osalenud riikide elanikest teab 84%, mida tähendab inflatsioon ning 46% oskab intressi arvutada. Eesti tulemus: 78 punkti, koht 3.
Hoiakute osas uuriti inimeste meelsust raha kulutamisel. Kuna selles küsimuses kõik riigid ei osalenud, siis pingerida ei koostatud.
Maailma riikide keskmiseks käitumise näiduks tuli 61 punkti. 70% täiskasvanutest avaldas, et nad kaaluvad enne ostu hoolikalt, kas saavad endale soovitut lubada. Siiski võrdleb finantstoodete pakkujaid vaid 26% täiskasvanutest ja 24% otsib finantstoodete ja -teenuste ostmisel sõltumatut nõu. Eesti skoor: 49 punkti, koht 23.
Kõigi riikide keskmiseks rahatarkuse määraks saadi 100-punkti skaalal 60. Võrdlusuuringu järgi on üleüldises rahatarkuses 76 punktiga maailma parim Saksamaa. Eesti skoor: 67 punkti, koht 7.
