Küsimus: kas kõnesalvestis tuleb inimesele välja anda?
Andmekaitse Inspektsioon
Telefonikõnede salvestamine on Eestis üsnagi laialt levinud praktika. Kindlasti ei ole salvestamine lubatud ilma õigusliku aluseta ning kui see on olemas, tuleb jälgida, et töötlustoimingud vastaksid isikuandmete töötlemise põhimõtetele ja nõudmistele.
Arvestama peab ka sellega, et organisatsiooni salvestatud telefonikõne tuleb inimesele tema nõudmisel välja anda, sest organisatsiooni esindajale eraelu kaitset kohaldada ei saa. Inimese nõudmisel tuleb talle info väljastada, kuna inimesel on õigus saada iseenda kohta käivat teavet, s.t saada ka salvestist koopiana.
Juhul, kui salvestis võib sisaldada infot, mis riivab teise isiku õigusi või see kahjustab näiteks ettevõtte (äri)huve, saab andmetöötleja selle osa teabest jätta väljastamata. Sel juhul tuleb väljastada inimesele infost see osa, mis on tema kohta käiv teave ehk inimese isikuandmed ning seda koos põhjendusega, miks osa infost on jäetud väljastamata.
Lihtne meelde jätta:
- organisatsiooni telefonisalvestised ei kuulu enamasti töötaja eraelu kaitsealasse;
- inimesele tuleb tagada juurdepääs tema isikuandmetele ka telefonisalvestises ning vajadusel peab tegema sellest koopia;
- kui on vajadus kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi, tuleb vastavad andmed muuta kättesaamatuks.
Õigust oma isikuandmetega tutvuda ja neid endale saada tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 15. Andmete väljastamise eest ei ole üldjuhul lubatud küsida tasu, va lisakoopiate eest.