Isiku andmete töötlemisel tuleb õigustatud huvile tuginemist eelnevalt tõsiselt kaaluda, sest see nõuab alati põhjendamist ning vastutust. Mida selgem on põhjendus, seda läbipaistvam on andmetöötlus. Üks võimalus on põhjendada seda andmetöötleja andmekaitsetingimustes.
- Andmetöötlejal tuleb inimesele igakordselt põhjendada, kuidas andmetöötleja huvid isikuandmete kasutamisel kaaluvad üle inimese huve või põhiõigusi ja vabadusi. Näiteks ei saa ükski massreklaami saatmise ärimudel tugineda õigustatud huvile, sest saatjal ei ole võimalik teada, kas tema ärihuvi kaalub üles kõikide saajate huvid, põhiõigused ja vabadused. Lisaks peab arvestama ka eriregulatsioonidega. Näiteks, elektroonilist otseturustust on lubatud teha ainult inimese eelneval nõusolekul.
- Veendumaks, et õigustatud huvi sobib kasutada õigusliku alusena, tuleb andmetöötlejal teha kaalumisotsus. Kaalumisotsus on õiguslik analüüs, kus esmalt selgitatakse andmetöötleja enda jaoks välja, milles seisneb tema tegevuse eesmärk ja õigustatud huvi. Seejärel analüüsitakse, kas kõnealune isikuandmete töötlemine on eesmärkide saavutamiseks vajalik.
Kaalumisotsused võivad pealiskaudse analüüsi tagajärjel jätta andmetöötleja õigusvaidlustes hätta. Oluline on kaalumisotsuse tegemise juures arvestada, et vastutus tegevuse tagajärgede eest on alati andmetöötlejal.
Kui andmetöötluse õiguslikuks aluseks on valitud õigustatud huvi, peab andmetöötleja samuti tagama, et tehtav isikuandmete töötlus vastaks isikuandmete töötlemise põhimõtetele, milleks on muuhulgas eesmärgipärasus, minimaalsus, läbipaistvus, õigsus ja usaldusväärsus.
Kindlasti ei saa segamini ajada termineid õigustatud huvi ja õigustus. Näiteks, kui andmetöötleja arvab, et tema teguviis on õigustatud, siis see ei tähenda, et tal on kaalumisotsusel põhinev õigustatud huvi.
Viide: Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6; põhjendused 47, 48 ja 49.
Andmekaitse inspektsiooni juhend.
