Küsimus: ettevõte on paigaldanud turvakaamerad ja need ka vastavalt tähistanud. Töötajad on turvakaamerate olemasolust teadlikud. Viimasel ajal on tulnud töötajatelt murelikke pöördumisi, kus nad kurdavad, et kahtlustavad oma otsest juhti kaamerate kuritarvitamises. Näiteks olevat otsene juht kaameraid jälginud koos oma sõpradega ja valjuhäälselt kommenteerinud töötajate tegevust. Töötajad leiavad, et kaameraid ei tohiks sellisel viisil kasutada. Millised on tööandja kohustused kirjeldatud olukorras?
Vastab Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarep:
Info kogumisel töösuhetes tuleb alati jälgida eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Kaamerate kasutamine inimeste ja vara kaitseks või teisel juhul töötajate kontrollimiseks käib samal eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttel, kuid eeldab lisaks teatud tingimuste täitmist:
- kui tööandja kasutab kaamerat inimeste või vara kaitseks, on vajalik asjakohane tähistus ja teavitus;
- kui tööandja kasutab kaamerat töökorralduse jälgimiseks või ka tööaja kontrollimiseks, ei saa seda teha ilma filmimise vajaduse ja põhjenduse sissekirjutamiseta kas töölepingusse või töökorralduse reeglitesse.
Igasugust kaameraga jälgimist soovitame põhjalikult kaaluda. Tööandja on eelkõige kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Põhimõtteliselt peab tööandjal olema enne kaamera kasutuselevõtmist väga hea põhjus töötaja jälgimiseks. Suure tõenäosusega ei aita selline toiming kuidagi kaasa hea atmosfääri loomisele töökeskkonnas. Kui inimest pidevalt jälgida, võib see talle kaasa tuua peale ülemäärase vaimse kurnatuse veel teisigi ebamugavusi. Näiteks on andmekaitse inspektsiooni varasemas praktikas seatud keeld kaamerate kasutusele kooli õpperuumides õppedistsipliini ja õpetajate töödistsipliini kontrollimiseks.
Kui aga on ilmtingimata vaja kaamerat kasutada, peaks tegema protsessi töötaja seisukohalt võimalikult diskreetseks ja minimaalseks. Tuleks mõelda, kas tööpingi taga on vaja salvestada töötaja nägu lähivaates või piisab tegevusest tööpingil? Kas piletimüüja näo jäädvustamine on oluline, kui on tarvis jälgida piletite müüki? Mis tahes valdkonnas ja eesmärgil filmimisel ei saa rohkem jälgida, kui ainult n-ö seda kohta, kus on toimumas konkreetne tegevus.
Kui kaamerate paigutamise vajadus, asukoht ja teavitamine on läbimõeldud ja korraldatud, siis esiteks tuleb läbi mõelda ka isikuandmete hoidmise turvalisuse pool, kuivõrd turvakaamerate kasutamisel jäävad videole ka töötajad ehk tegemist on isikuandmete töötlemisega. Isikuandmeid võib töödelda ainult eesmärki silmas pidades. Näiteks kui kaamerad on paigutatud vara kaitseks, siis töötajate töö tegemise jälgimine ei ole eesmärgipärane. Kui juhtub intsident, nt midagi on varastatud, siis vaadatakse üksnes ajavahemikku, mil intsident aset leidis.
Teiseks peab olema selge, kes võib kaamerasalvestisi vaadata. Kolmandad osapooled, nt tööandja sõbrad, kaamerasalvestisi vaadata ei tohi. Kolmandaks osapooleks, kes tohib salvestisi vaadata, võiks teatud juhul olla näiteks politsei, kes kasutab salvestisi süüteo uurimiseks.
Kolmandaks tuleb tagada andmete turvalisus (ligipääs paroolidega, kes kontrollib logisid jne), määrata, kui kaua salvestisi säilitatakse, kas need kustuvad automaatselt jms.
Üldjuhul leidub töötajate kontrollimiseks mitmeid vähem invasiivseid meetodeid, mis ei riiva inimese privaatsust ega eneseväärikust. Tööandjal on kohustus tagada, et isikuandmetele, sh kaamerasalvestistele, pääsevad ligi üksnes isikud, kellel on selleks tööülesannete täitmisest tulenev kohustus. Lisaks tuleb tagada, et isikuandmeid töödeldakse eesmärgipäraselt ning käideldakse turvaliselt, kaameratesse ei saa sisse häkkida jne.
