Eesti ettevõtetele saadetakse endiselt European Business Number pakkumisi. Tegemist on skeemiga, milles palutakse ettevõttel uuendada oma andmeid, et need oleksid vastavas registris kättesaadavad. Saadetava dokumendi kujundus võib aga jätta veidi eksitava mulje selle sisu kohta.
Enamasti saadab selliseid pakkumisi Saksa ettevõte, kuid on juhtumeid, kus samasisulised pakkumised on tulnud ka mõne teise riigi ettevõttelt. Eesti ettevõttele saadetakse (enamasti eeltäidetud) ankeet, kus on suurelt kirjas “EBN European Business Number”, milles palutakse vaadata üle oma ettevõtte andmed ning tagastada allkirjastatud dokument postiga. Saadetav ankeet jätab oma vormilt ja kujunduselt mulje, et tegemist oleks justkui Euroopa Liidu ametliku ja ettevõtja jaoks kohustusliku toiminguga ega too kaasa mingeid lisakohustusi. Tegelikult ei ole see seotud ühegi ametiasutusega ja dokumendi lõpus on väikses kirjas välja toodud, et tegemist on tasulise reklaamiteenuse tellimisega.
European Business Number ei ole kohustuslik
Oluline on teada, et European Business Number omamine ei ole ettevõtetele kohustuslik. Kui allkirjastate ja tagastate EBN European Business Number ankeedi, siis nõustute ka selles toodud tingimustega, nt sellega, et peate andmete avaldamise eest maksma tasu. Summa võib erinevate ankeetide puhul erineda, tavaliselt on see 771 eurot aastas. Enamasti on leping ka tähtajaline ja kehtib kolm aastat ilma, et seda saaks varem niisama üles öelda. Tasu kohta esitatakse ettevõttele arve. Kui aga arvet ei maksta, järgnevad sellele meeldetuletused ning nõudekirjad, mis on juba kasvava rahasumma ja viivistega.
Juhime tähelepanu, et ei saa välistada ka seda, et EBN ettevõte pöördub kohtusse, mis on küll väheusutav, kuid risk siiski olemas. Mida sellises olukorras kohus otsustab sõltub konkreetsetest asjaoludest. Näiteks pöördus EBN ettevõte Tšehhi kohtusse ning eelmisel aastal tegi apellatsioonikohus otsuse nende kasuks. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole pettuse või eksitava dokumendiga ning Tšehhi ettevõttel tuleb maksta kõik lepingujärgsed tasud, viivised ja ka kohtukulud. Varasemaid Saksamaal tehtud otsuseid, mis tehti lõksu langenud ettevõtete kasuks, arvesse ei võetud. Tegemist on konkreetselt Tšehhi kohtu otsusega ja seda, mida Eesti kohus sarnase skeemi puhul otsustaks, ei saa ette öelda, sest see sõltub kõikidest üksikasjadest, mis lahendatavas olukorras esinevad.
Seega soovitame ettevõtjatel olla väga tähelepanelikud ning vältida selliste kahtlaste dokumentide allkirjastamist. Juhul, kui aga olete juba allkirjastanud ja seega lepingulisse suhtesse astunud, võiks esmalt kirjutada EBN ettevõttele kirja, millega ütlete teievahelise lepingu üles, põhjendades, et tegemist on pettusega. See aitab vältida eelkõige olukorda, et leping pikeneb automaatselt ja nõutakse järjest uusi aastamakse. Küll aga tuleb tõsiselt läbi mõelda ja kaaluda, kas juba väljastatud arveid tasuda või mitte. Mõlemal juhul on kahjuks oma riskid olemas ning tuleb teha kaalutletud otsus, kuidas edasi toimida.
Kuidas sarnaste skeemide lõksu mitte langeda?
- Loe alati kõiki ankeete ja kirju hoolikalt, ka väikest kirja, kus võivad olla need suurimad konksud.
- Kahtluse tekkimise korral uuri internetist kirja saatja tausta ning selgita välja ega varasemalt ei ole selle saatjaga seonduvalt pretensioone esitatud. Tihti annab juba kiire otsing teavet selle kohta, kui keegi on sarnase petuskeemi ohvriks langenud. Sellisel juhul tasub pöördumine jätta tähelepanuta ning sellele mitte vastata.
- Ära allkirjasta ühtegi dokumenti, mille sisu ei ole sulle lõpuni arusaadav. Iga allkirjaga kinnitatud dokument võib osutuda lepinguks, millega kaasnevad kohustused.
- Ära avalda enda ettevõtte andmeid, kui pole selge, kes neid küsib ja miks. Ettevõtete kohta käivaid andmeid ei küsita üldjuhul posti teel saadetavate ankeetide abil. Seetõttu suhtu kõikidesse sellelaadsetesse kirjadesse ettevaatusega.
- Vajadusel koolita ja teavita sel teemal ka oma töötajaid, kes arvete tasumise ja asjaajamisega igapäevaselt tegelevad.
Vaata näidet siit.
