Enamik Eesti ettevõtteid ei omanda töötajatelt ja teenusepakkujatelt intellektuaalse omandi õigusi

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Meie kogemus näitab, et intellektuaalse omandi õiguste ebapiisav üleminek on üks kõige sagedamini esinevaid õigusliku auditi järeldusi, olenemata sellest, millises valdkonnas konkreetne ettevõte tegutseb. IT ja muude intellektuaalse omandiga tihedamalt seotud ettevõtete puhul on see tihti kõige tõsisem õiguslik puudus, mis tuleb kõrvaldada enne investeeringu tegemist.

Enamik ettevõtteid ei ole töö- ja teenuslepingutes intellektuaalse omandi ülemineku küsimusi piisavalt reguleerinud. Internetiärid ja tootmisettevõtted võivad olla ühtmoodi üllatunud, saades teada, et neil puuduvad täielikud õigused logole, toodete disainile, tarkvarale, andmebaasidele, veebilehtedele ja oma äritegevuse muudele alustele isegi juhul, kui need on loodud nende oma töötajate või spetsiaalselt sel eesmärgil palgatud teenusepakkujate poolt.

Näiteks võib jaemüügiettevõte olla pettunud, saades teada, et tal ei ole õigust oma internetipoodi toetavat tarkvara edasi arendada, sest programmeerijaga sõlmitud töölepingus ei ole intellektuaalse omandi küsimused piisavalt täpselt reguleeritud. Seda probleemi on üpris lihtne lahendada, kui programmeerija on endiselt kättesaadav. Kuid mis saab siis, kui ta on ettevõttest lahkunud ja teda on võimatu leida? Või siis, kui ta keeldub märkimisväärse rahalise kompensatsioonita intellektuaalse omandiga seotud lisadokumentidele allkirja andmast?

Samuti võib tulla üllatusena, et kui logo kujundamiseks ei sõlmita reklaamibürooga korralikku lepingut, jäävad reklaamibüroole kõik intellektuaalse omandi õigused logo kujundusele. Ja et töötaja, kes vastutab info kogumise ja korrastamise eest, võib osutuda ainsaks, kellel on õigus teha enda poolt loodud andmebaasis muudatusi.

Eeltoodud näidete põhjal on ilmne, et intellektuaalset omandit puudutavad Eesti seadused on õiguste ülemineku osas mõneti ainulaadsed. Automaatne õiguste üleminek toimub harva, kuigi enamik ettevõtteid eeldavad, et nad saavad täielikud õigused sellele, mille eest nad maksavad. Mõnikord saadakse küll litsents automaatselt seaduse alusel, kuid sellisel juhul on vastava litsentsi tingimused kindlaksmääramata. Intellektuaalset omandit reguleerivates seadustes eristatakse autori varalisi ja isiklikke õigusi. Kui varaliste õiguste üleminekus on võimalik kokku leppida, siis isiklike õiguste teostamiseks on vaja litsentsi, st isiklikke õigusi ei ole seaduse järgi isegi võimalik üle anda. Erinevate intellektuaalse omandi objektide suhtes kohaldatakse erinevat õiguslikku regulatsiooni, mis muudab intellektuaalse omandi valdkonna veelgi keerukamaks.

Positiivne on see, et oskuslikult koostatud lepingutega on võimalik tagada piisavad intellektuaalse omandi õigused ning uuel töökohal või uue projektiga alustamisel kirjutavad töötajad ja teenusepakkujad vastavatele dokumentidele meeleldi alla.

Allikas:  Borenius Advokaadibüroo
Märksõnad:

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll