Riigikohus tegi 16. jaanuaril otsuse asjas, milles lahendas kaebust seoses korraldatud jäätmeveoga liitumise ja sellest vabastamisega. Kaebajale kuulub Mäksa vallas kaks suvilatega hoonestatud kinnistut ja mõtteline osa veel ühest kinnistust. Mäksa vald sõlmis 18. märtsil 2013. a korraldatud jäätmeveoteenuste lepingu AS-ga Eesti Keskkonnateenused, kellel tekkis 1. juunist 2013. a õigus Mäksa vallas jäätmeveoteenuse osutamiseks.
Kaebaja esitas 13. detsembril 2015. a vallale avalduse korraldatud jäätmeveost vabastamiseks tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2013. a. Kaebaja põhjendas oma taotlust sellega, et teda ei teavitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest, samuti ei ela nendel kinnistutel, mistõttu tal ei teki seal jäätmeid.
Vald kaebaja taotlust ei rahuldanud ja kaebaja pöördus seepeale kohtusse. Halduskohus leidis, et pole usutav, et ehitiste hooldamise ja korrashoiuga ei teki jäätmeid, samuti olid kaebajale kättesaadavad erinevad infoallikad, kust ta oleks võinud teada saada korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Sellest tulenevalt jättis halduskohus samuti kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus aga leidis, et vald oleks pidanud taotluse lahendamisel küsima lisaandmeid ja selgitusi ning käima ise kohapeal olukorraga tutvumas, et teha õiguspärane otsus. Seetõttu rahuldas ringkonnakohus kaebuse osaliselt ja kohustas valda kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Riigikohtu menetluse ajal rahuldas Mäksa vald kaebaja taotluse ja vabastas ta korraldatud jäätmeveost kõigi kolme kinnistu osas alates 13. detsembrist 2015. a kuni 13. detsembrini 2020. a.
Riigikohus selgitas, et jäätmeseaduse eesmärgiks on teha tiheasustusaladel korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuseks otse seaduse alusel. Jäätmeseaduse kohaselt loetakse nii suvila, elu- kui ka äriruumi omanik automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks kinnisasja asukohajärgses kohalikus omavalitsuses. Seejuures ei oma tähtsust kinnisasja omaniku (jäätmevaldaja) tegelik elukoht ega registrijärgne aadress. Samuti ei pea kohalik omavalitsus kontrollima, kas jäätmevaldaja elab või tegutseb talle kuuluval kinnistul, vaid võib kinnistul elamist eeldada. Kui kinnistu omanik soovib korraldatud jäätmeveost vabastamist, siis peab ta tõendama, et ta kinnistul ei ela.
Asjaolu, et kaebaja ei saanud kätte teavituskirju jäätmeveoga liitumise kohta, ei ole liitumise seisukohalt oluline. Jäätmevaldaja loetakse jäätmeveoga liitunuks, kui kohalik omavalitsus on jäätmeveo korraldanud ning jäätmevaldajale on osutatud jäätmeveoteenuse kohaliku omavalitsuse määratud miinimumpaketi ulatuses. Riigikohus märkis, et tagasiulatuvalt ei ole võimalik isikut jäätmeveoga liitumisest vabastada. Lisaks rõhutas Riigikohus, et liitumisest vabastamine on võimalik vaid erandkorras ning kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus kontrollida vabastamise asjaolude tõele vastavust.
Riigikohtu otsus (3-16-313)
