Sel kevadel vastu võetud ja 1. juulil jõustuvad, ka “start-up eelnõuna” tuntud äriseadustiku muudatused mitte ainult ei hõlbusta iduettevõtjate poolt investeeringute kaasamist, vaid teevad lihtsamaks ka juba pika ajaloo ning klassikalise tegevusalaga ettevõtjate äriõiguslikud toimingud. Keskendun sellele, mida kõike alates juulist osaühingu osakapitaliga teha saab.
Kehtiv regulatsioon on iganenud
Veel kehtiva äriseadustiku ja selle alusel vastu võetud riigikohtu otsuste põhjal oli osakapitali sissemaksetega suurendamine mõnel juhul õiguslikult väga keeruline või täpselt seadust ja kohtuotsuseid järgides isegi võimatu. Seda näiteks sellisel igapäevasel vajadusel, kui osaühingu suurosanik soovib ühingusse täiendavat sissemakset teha, ent väikeosanikud sellega ei nõustu või on nad hoopis ühingu vastu huvi kaotanud ning kadunud. Riigikohtu otsuse kohaselt oli sellisel juhul kapitali suurendamiseks vajalik kas väikeosaniku nõusolek või seda asendav kohtuotsus.
Senini oli osaühingu puhul teoorias üsna selgelt tegemist väikese arvu osanikega ja suletud osanikeringiga ühinguga. Tegelikkuses on aga osaühing kui Eestis valdavalt levinud ühinguvorm kasutusel nii ühemeheühingutes kui sadade osanikega suurettevõtetes ning sellest tulenev paindlikkus kulub igati ära.
Osade omandamise eesõiguse saab välistada ka osanike suhtes
Seadusemuudatuste jõustumisel on võimalik põhikirjas lisaks senisele (välistada saab kõikide osanike osade omandamise eesõiguse kolmanda isiku suhtes) ette näha juhud, mille korral on ¾ poolthäälte olemasolu korral võimalik välistada eesõigus ka mõnede osanike suhtes. Sellist otsust ei ole aga võimalik teha ilma välistatavate osanike kaudse nõusolekuta, sest vastava põhikirjamuudatuse otsustamiseks on vajalik kõikide osanike nõusolek. Siinkohal aga tuleb äriühingu osalust ostvat või asutamisel osalevat väikeosanikku omandatava ühingu põhikirja (ja selles sisalduvate konkreetsete eesõiguse välistamise juhtude) osas valvsusele kutsuda, sest selline välistamine võib anda võimalusi osaluste hilisemaks ümbermängimiseks. Kindlasti on muudatus kasulik erineva tööpanusega osanike motiveerimiseks optsioonide ettenägemisel.
Osasid on edaspidi võimalik märkida
Aktsiaseltsidest tuntud aktsiate märkimise kord laieneb nüüd ka osaühingu osadele. Senini pidi juba osakapitali suurendamise otsuses ette nägema, kes ja kui suure osa omandab või kui palju senise osaniku osa suureneb. See aga tekitas probleeme olukordades, kus kõik tulevased osanikud ei ole täpselt teada või selgub, et keegi nimekirjas olnutest siiski ei soovi osa omandada või suurendada – iga muutus tõi koheselt kaasa uue otsuse vastuvõtmise vajaduse.
Seaduse jõustumisel tuleb kapitali suurendamise otsuses ära näidata vaid isikud, kellel on õigus uusi osasid märkida ning anda neile selleks tähtaeg. Väljalastud osade omanikeks saavad isikud, kes selle eest tasuvad ning kui osanik seda õigust kasutada ei soovi, saavad seda teha teised märkimisõigusega isikud. Kui ettenähtud tähtaja jooksul jäävad osad märkimata, loetakse märkimine ebaõnnestunuks ja osakapitali suurendamine jäetakse ära. Siiski on võimalik kapitali suurendamise otsusega ette näha, et juhatus võib tähtaega pikendada või tühistada vaid need osad, mida ei märgitud.
Juhatus ja nõukogu saavad kapitali suurendamise õiguse, kui osanikud seda lubavad
Vastavasisulise põhikirjamuudatuse vastuvõtmisel saab anda osaühingu juhatusele või nõukogule viieks aastaks kapitali sissemaksetega suurendamise õiguse. Suurendamise maht ei või olla suurem kui pool põhikirja muutmise hetkel kehtivast osakapitalist. See teeb võimalikuks vajadusel väga kiire ja operatiivse kapitalikaasamise. Eriti mugav on veel see, et kui aktsiaseltsi puhul saab sellise õiguse anda vaid nõukogule, siis kuna osaühingul nõukogu kohustust ei ole, saab seda teha ka juhatus, kelle otsus saab sisuliselt formuleeruda äriregistrile esitatavas kandeavalduses ja sellele lisatud kinnituses.
Vahetusvõlakirjade väljastamine muutub võimalikuks ka osaühingutele
Vahetusvõlakirja näol on tegemist väärtpaberiga, mille omanikul on võimalus see võlakirjale vastava nimiväärtusega osa vastu vahetada. Seni vaid aktsiaseltsidele võimalik olnud instrumente võib osaühing väljastada kuni poole osakapitali ulatuses ning osaühingu vahetusvõlakirjade müük on täpselt sama piiratud, kui sama ühingu osade müük. Sarnaselt teistele muudatustele on võlakirjade väljaandmiseks vajalik sellise võimaluse ettenägemine põhikirjas.
Kokkuvõttes saab veel öelda et “start-up eelnõuga” muutub palju olulisemaks seni üsna formaalset tähendust omanud osaühingu põhikiri – nüüd on lisaks osade võõrandamise piirangutele ka tegelikult võimalusi, mida põhikirjas lubada, keelata ja täpselt reguleerida.
