Mitu aastat kestnud revisjoni tulemusena jõustus veebruaris oluline osa pankrotiseaduse muudatustest, mille eesmärk on muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks. See omakorda peaks suurendama võlausaldajate võimalusi saada pankrotimenetlustest suuremaid väljamakseid või üldse väljamakseid, sest vähenema peaks ka raugevate pankrotimenetluste arv.
Peamiselt tuleks toimuvate muudatuste tõttu pöörata tähelepanu järgnevale:
- juriidilise isiku suhtes saab pankrotiavalduse nüüdsest esitada ainult kahte maakohtusse;
- kui osalete võlausaldajana pankrotimenetluses, tuleks pingsamalt jälgida Ametlikke Teadaandeid erinevate tähtaegade osas. Eelkõige, millal saab tutvuda võlausaldajate nimekirjaga ja mis aja jooksul esitada vastuväiteid;
- arvestades, et muudatuste üks eesmärke on muuta pankrotimenetlused kiiremaks, soovitame regulaarselt tutvuda väljaandes Ametlikud Teadaanded probleemsemate koostööpartnertite kohta käiva informatsiooniga. Seeläbi jõuab õigel ajal reageerida, nõudeavalduse menetlusse esitada või võtta ette muid vajaminevaid toiminguid;
- põhjalikult on muutunud nõuete kaitsmise kord. Nõuete kaitsmine ei ole enam uue korra kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses, vaid nõuete kaitsmine on kirjalik ja nõuete tunnustamise üle otsustab kohus määrusega. Sama määrusega määrab kohus ära ka jaotised ja nõuete rahuldamisjärgud, ehk enam ei toimu halduri poolt eraldi jaotusettepaneku koostamist;
- tuleb arvestada, et teiste võlausaldajate nõuetele saab esitada ainult põhistatud ja tõendatud kirjalikke vastuväiteid;
- pankrotihalduri kinnitamisel on varasemast suurem sõnaõigus võlausaldajatel;
- piiratakse äriühingust võlgniku osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigust pankrotimenetluses.
Pankrotiavalduse saab esitada ainult kahte maakohtusse
Üks põhimõtteline muudatus on kohtute töö ümber korraldamine osade kohtunike spetsialiseerumisega maksejõuetusasjadele. Praktikas tähendab see seda, et juriidilise isiku pankrotiavaldus esitatakse nüüdsest kas Harju või Tartu Maakohtusse. Kui juriidilise isiku asukohaks on eelneva aasta jooksul olnud Harjumaa, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse, kõigi teiste asukohtade puhul Tartu Maakohtusse. Muudatus ei puuduta füüsiliste isikute pankrotiavaldusi. Muudatuse vajaduse tingis muu hulgas ebaühtlane kohtupraktika, sest juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine võib olla keeruline, eeldades teatavat spetsialiseerumist ja kogemust.
Enam ei ole pankrotiavalduse läbi vaatamine kohtuistungil kohustuslik. Varasemalt oli kohtul üldjuhul kohustus pidada eelistung, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja ja võlausaldajal oli omakorda kohustus kohale ilmuda, kui ta tahtis, et tema esitatav pankrotiavaldus läbi vaadatakse.
Nüüd peavad nii võlausaldaja kui võlgnik kohtule selgelt märku andma, kui soovivad pankrotiavalduse läbi vaatamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et pool on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtule jääb samas õigus iseseisvalt otsustada istungi pidamise vajalikkuse üle.
Kes vastutab pankrotiavalduse esitamise eest?
Seoses pankrotiavalduse esitamisega juhime tähelepanu ka muudatusele äriseadustikus, mille kohaselt on maksejõuetuse ilmnemise korral juhatusel kohustus esitada kohtusse pankrotiavaldus. Praktikas aga esines varasemalt juhtumeid, kus äriühing võis olla ilma juhatuseta, aga samas tegelikult maksejõuetu, mis tähendas, et keegi ei vastutanud pankrotiavalduse esitamise või esitamata jätmise eest.
Muudatuse tulemusena, kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust (nõukogu puudumisel) osanikele ja seda juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed, on pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogul.
Mis saab pooleliolevatest täitemenetlustest?
Varasema korra kohaselt lõppes pankroti välja kuulutamisega pooleliolev täitemenetlus automaatselt ja kohustuslikult. Muudatuse tulemusena jääb üldreegel samaks, kuid kohtule antakse õigus otsustada täitemenetlusega jätkamise vajaduse üle. Näiteks olukorras, kus enampakkumine juba käib, võiks selle täitemenetluses ka lõpule viia. Sellisel juhul kannaks täitur tulemi pankrotivarasse, pärast seda, kui on oma tasud maha arvestanud.
Sellel muudatusel on kaks peamist eesmärki:
- eelkõige kulude ja aja kokkuhoid ja seeläbi vara väärtuse säilitamine – vara müük pankrotimenetluses käib nagunii täitemenetluse seadustiku järgi ja teatud juhtudel ei oleks mõistlik sama protsessi otsast alustada. See kulutab aega ja potentsiaalsetel ostjatel võib huvi kaduda ning selle tulemusena vara väärtus väheneda;
- seaduseelnõu seletuskirjas on veel mainitud, et täitemenetluse automaatne lõppemine võimaldas praktikas kuritarvitusi seeläbi, et täitemenetluses müügi peatamiseks sai esitada pankrotiavalduse ja samas koormata pankrotimenetlust vaidlustega, mis omakorda võttis aega ja sel ajal ei saanud vara müüa, kuid võlgniku tegevuse tulemusena võis vara väärtus hoopis väheneda. Muudatusega peaks saama selliseid olukordi vältida.
Muudatus toimus ka seoses kohtuliku hüpoteegiga
Tähelepanuväärse muudatusena toome välja, et pankroti välja kuulutamisega lõpeb kohtulik hüpoteek, mis seati võlgniku varale kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kuid, sõltumata kohtuliku hüpoteegi seadmise ajast, lõpeb kohtulik hüpoteek pankroti välja kuulutamisega kui võlgniku vastu esitatud nõude osas ei ole algatatud kohtumenetlust või ei ole nõude või kaebuse osas pankroti välja kuulutamise ajaks tehtud kohtulahendit.
Muutus pankrotihalduri nimetamine
Märkimisväärseid muudatusi on tehtud seoses pankrotihalduri nimetamisega. Muudatuse kohaselt nimetab kohus endiselt pankroti välja kuulutamisel halduri, kuid võlausaldajatel on omavahelise kokkuleppe korral ja seaduses sätestatud kvoorumit järgides võimalik lõplikult esitada teine haldur. Võlausaldajate määratud halduri peab kohus kinnitama, keelduda võib ainult formaalsetele nõuetele mittevastavuse korral, näiteks kui halduril puudub kutsekindlustus. Muudatuse eesmärk on, et halduri kinnitamine peaks toimuma kohtu ja võlausaldajate koostöös.
Piiratakse äriühingust võlgniku osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigust
Pankrotimenetluse kulgu peaks kiirendama ka võlausaldajatele häälte määramisel tekkivate vaidluste lahendamise korra muutus, mille kohaselt peab võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalenud kohtunik vaidluse lahendama hiljemalt järgmisel tööpäeval.
Kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud ja rahuldamata nõude suurusega. Ehk tuleb arvestada, et menetluse kestel võib võlausaldaja häälte arv muutuda. Seletuskirja kohaselt on teiste võlausaldajate suhtes õiglasem, kui väheneb sellise võlausaldaja häälte arv, kelle nõue on kasvõi osaliselt rahuldatud, sest eelduslikult väheneb vastavalt ka tema huvi edasise menetluse vastu.
Seoses häälte määramisega juhime tähelepanu, et piiratakse äriühingust võlgniku osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigust pankrotimenetluses. Seletuskirja kohaselt tingis muudatuse vajaduse praktikas kerkinud probleem, et varasem võlausaldajate võrdsuse printsiip võimaldas saada hääli ebaausalt, kohati isegi fiktiivsete tehingute kaudu, kuid võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratakse hääli, ilma detailselt nõuetesse süvenemata. Seejuures on menetluse alguses tehtavad otsused pankrotimenetluse edasise kulgemise asjus tihti määrava tähtsusega: otsustatakse halduri kinnitamine, võlgniku tegevuse jätkamine, valitakse pankrotitoimkond.
Uus nõuete kaitsmise kord
Põhjalikult on muutunud nõuete kaitsmise kord, mis rakendub pankrotimenetluste osas, mis on algatatud pärast 01.02.2021, varasemalt algatatud menetluste osas rakendatakse vana korda. Nõuete kaitsmine ei ole uue korra kohaselt enam võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses, nõuete kaitsmine on kirjalik ja nõuete tunnustamise üle otsustab kohus määrusega.
Praktikas ilmneb just nõuete kaitsmise etapis pankrotimenetluse läbiviimise kiirendamine (uue korra kohaselt ei lahendata vaidlusi nõuete üle enam eraldiseisvas ja aega nõudvas hagimenetluses), mis tähendab, et võlausaldajate jaoks on oluline jälgida teatud tähtaegasid. Haldur koostab ühe kuu jooksul pärast nõuete esitamise tähtaja saabumist (ehk 3 kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest) talle esitatud nõudeavalduste alusel esialgse võlausaldajate nimekirja, mille esitab võlausaldajatele tutvumiseks. Meeles tuleb pidada, et võlausaldaja, kelle pankrotiavalduse alusel pankrot välja kuulutati, peab samuti nõudeavalduse kahe kuu jooksul esitama.
Haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded ning määrab nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist võib võlausaldaja esitada nõuetele kirjalikke ja ainult põhistatud vastuväiteid.
Haldur vormistab lõplikult võlausaldajate nimekirja ja esitab selle kohtule kinnitamiseks 30 päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist. Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega.
Juhime tähelepanu, et kuna enam ei koostata eraldi jaotusettepanekut, vaid jaotised määrab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitades, siis on kehtetud ka tähtajad, mille kohaselt said võlausaldajad pankrotimenetluses esitada teatud avaldusi kuni jaotusettepaneku kohtule esitamiseni. Näiteks nii nõude tasaarvestamise avaldust kui kompromissettepanekut saab esitada kuni võlausaldajate nimekirja kinnitamiseni kohtu poolt.
Automaatset ärikeeldu ei kohaldata
Muudatustena markeerime veel ära, et enam ei kohaldata automaatset ärikeeldu füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule; pankrotimääruse edasikaebamine on võimalik ainult kuni ringkonnakohtuni; teatud juhtudel jääb kehtima arest võlgniku varale; luuakse võimalus laenude kokkuleppeliseks allutamiseks; lisandus ka alus, mille esinemisel loetakse nõue kaitsmiseta tunnustatuks ehk jõustunud haldusaktist tulenevad avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmise nõuded loetakse kaitsmiseta tunnustatuks (näiteks jõustunud maksuotsus); pikendatakse perioodi (ühelt aastalt kolmele), mille jooksul on võimalik vastutavate isikute suhtes pankrotimenetluse tagamise abinõusid rakendada.
Luuakse maksejõuetuse teenistus
Tuleb ka arvestada, et 01.01.2022 jõustuvad muudatused, millega luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus. Vastaval teenistusel on pädevus viia läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi kui esineb pankrotimenetluse raugemise olukord ja pankrotimenetluse läbi viimiseks esineb oluline avalik huvi, näiteks on alust arvata, et võlgniku maksejõuetus on tekitatud ebaseaduslikult. Seejuures võib eriauditi võlgniku suhtes läbi viia nii võlgniku maksejõuetusele eelnenud kui ka järgnenud tegevuse kontrollimiseks.
