Selle aasta 1. novembril jõustub põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus. Seadusega võetakse üle direktiiv 2019/633, mille eesmärk on kaitsta lepinguläbirääkimistel nõrgemas positsioonis põllumajandustoote ja toidu müüjaid suuremate ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eesti on direktiivi ülevõtmisel tarnijate kaitset laiendanud ja uus seadus kaitseb kõiki põllumajandustoote ja toidu müüjaid kõikide ostjate (välja arvatud tarbijate) eest.
Alates 1. novembrist 2021 sõlmitud lepingud ei tohi sisaldada uue seadusega keelatud tingimusi. Varem sõlmitud lepingute kooskõlla viimiseks uue seadusega on ostjatel aega 21. septembrini 2022. aastal. Kui te ostate või müüte põllumajandustooteid või toitu, siis peaksite tarnelepingute sõlmimisel ja täitmisel kindlasti uue seaduse nõuetega arvestama. Seaduses loetletud ebaausate kaubandustavade kasutamine on väärtegu, mille eest võib Konkurentsiamet karistada kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Toome allpool teieni olulisemad aspektid uuest seadusest.
Tasub tähele panna
- Erinevalt direktiivist ei kaitse Eesti seadus ainult nõrgemaid tarnijaid suhetes tugevamate ostjatega, vaid keelud kohalduvad kõikidele B2B tarnelepingutele.
- Kuni 1. novembrini 2021 sõlmitud lepingute kooskõlla viimiseks uue seaduse nõuetega on aega kuni 21. septembrini 2022.
Kohaldamisala
Seadust kohaldatakse põllumajandustoote ja toidu ostmisele ja müümisele. Muu kauba ost ja müümine ei ole seaduse kohaldamisalas. Seadust ei kohaldata ostja suhtes, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks.
Seadus sätestab, et seda tuleb kohaldada kõikidele ostjatele ja müüjatele, kes on asutatud või kelle elukoht on Euroopa Liidus. Tegelikkuses saab seda mõistlikult kohaldada eelkõige lepingutele, millele kohaldub Eesti õigus või mille puhul ostja või vähemalt lepingu täitmise koht asub Eestis. Pooled ei saa kokkuleppel seaduse kohaldumist välistada.
Maksetähtajad
Seadus ei luba põllumajandustoote ja toidu eest tasumiseks pikemat maksetähtaega kui 30 päeva.
Maksetähtaja kulgemise algus sõltub sellest, kas tarned toimuvad korrapäraselt. Korrapärase tarnimise korral algab maksetähtaja kulgemine kokkulepitud tarneperioodi lõppemise päevast või kõnealuse tarneperioodi eest makstava tasu kindlaksmääramise päevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Seejuures ei või maksetähtpäeva arvestamisel aluseks võtta tarneperioodi, mis on pikem kui üks kalendrikuu, sõltumata kokkulepitud tarneperioodi tegelikust pikkusest.
Kui müügilepingus ei ole ette nähtud korrapärast tarnimist, algab maksetähtaja kulgemine tarne päevast või tarne eest makstava summa kindlaksmääramise päevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.
Kui tarne eest makstava summa määrab kindlaks ostja, siis algab maksetähtaja kulgemine igal juhul tarneperioodi lõppemise või tarne päevast.
Lepingutingimused, mis ei vasta maksetähtaegade osas uue seaduse nõuetele, on tühised. Pooled ei saa nõuda tühise tingimuse täitmist. Pikem maksetähtaeg on keelatud ja väärteona karistatav.
Tarnega seotud keelatud tingimused ja tegevused
Ostjal on keelatud:
- nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu (edaspidi ühiselt “toode”) müügiga;
- nõuda müüjalt makseid toote raiskumineku või kao eest, kui see on toimunud müüja süüta ning ostja ruumides või pärast toote omandiõiguse ostjale üleminekut;
- tühistada toote tellimusi nii lühikese etteteatamisega, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse. Toodete puhul, mis oma olemuse või töötlemisastme tõttu muutuvad eeldatavalt müügikõlbmatuks 30 päeva jooksul pärast koristamist, tootmist või töötlemist, loetakse lühem kui 30-päevane etteteatamine igal juhul liiga lühikeseks;
- muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, mis on seotud toodete tarne või kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste või hindadega või ostja pakutava või osutatava toote müügiga otseselt seotud teenusega;
- keelduda suulise müügilepingu kohta kirjaliku kinnituskirja andmisest, kui müüja on seda palunud;
- ebaseaduslikult saada, kasutada või avaldada müüja ärisaladust;
- ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmete rakendamisega või neid müüja vastu rakendada, kui müüja kasutab oma lepingust või õigusaktidest tulenevaid õigusi, sealhulgas esitab kaebuse või teeb uurimise käigus koostööd Konkurentsiametiga;
- nõuda müüjalt hüvitist kliendikaebuse läbivaatamise eest, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.
Ülalloetletud nõudmiste esitamine või muu tegevus on keelatud ja väärteona karistatav. Lepingutingimused, mis ei vasta uue seaduse nõuetele, on tühised. Pooled ei saa nõuda tühise tingimuse täitmist.
Tingimuslikult keelatud tarnega seotud tegevused
Ostjal on lubatud järgnevalt loetletud tegevused, kui ostja ja müüja lepivad nendes selgelt ja ühemõtteliselt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt kokku. Vastav kokkulepe võib sisalduda ka tüüptingimustes. Oluline on, et kokkulepe oleks selge ja ühemõtteline.
Ilma sellise kokkuleppeta on ostjal keelatud:
- tagastada müüjale müümata jäänud tooted ilma nende eest või nende kõrvaldamise eest maksmata;
- nõuda müüjalt tasu toote ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest;
- nõuda müüjalt müügiedenduse käigus müüdava toote allahindluse kulude katmist;
- nõuda müüjalt müüdava toote turundamise kulude katmist;
- nõuda müüjalt müüdava toote turustamise kulude katmist;
- nõuda müüjalt toote müügiks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist;
- nõuda müüjalt üksnes teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamist, kui toote käitlemist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Ülalloetletud nõudmiste esitamine on keelatud ja väärteona karistatav, kui nõudmiste esitamist ei luba vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud leping. Seejuures on ülalloetletud nõudmiste esitamine keelatud isegi vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingus lubava tingimuse olemasolul, kui:
- müügiedenduse algatanud ostja ei määra enne selle algust kindlaks müügiedenduse ajavahemikku ning allahindlusega tellitava toote eeldatavat kogust;
- ostja nõuab tasu maksmist toote ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest või turundamise, turustamise või personalikulude katmist, aga ei esita müüjale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis infot hinnanguliste kulude ja nende põhjenduse kohta;
- ostja nõuab tasu maksmist toote ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest või toote allahindluse, turundamise, turustamise või personalikulude katmist, aga ei esita müüja nõudmisel enne tarnimist vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis infot makse hinnangulise suuruse kohta ühiku kohta või koondsummana.
Karistused
Ebaausa kaubandustava keelu rikkumine on väärtegu, mille eest võib Konkurentsiamet ostjat karistada. Füüsilise isiku puhul on karistuseks kuni 300 trahviühiku suurune rahatrahv (hetkel on trahviühik 4 eurot, mis tähendab kuni 1200 euro suurust rahatrahvi) või kuni 30-päevane arest. Juriidilise isiku puhul on karistuseks kuni 400 000 euro suurune rahatrahv.
