Sellise ühinemise tulumaksuga maksustamine toimub sarnaselt alates 2009. aastast ühinemistele ettenähtud põhimõtete järgi. Maksustamine leiab üldjuhul aset lõpetatava äriühingu tasandil. Maksustamisele kuulub omakapitali osa, mis ületab äriühingusse tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

 

Väga erandlikul juhul võib ühinemise hetkel maksukohustus tekkida ka füüsilisel isikul. Lisaks peab füüsiline isik arvestama võimaliku tulevikus tekkiva maksukohustusega. Selline kohustus tekib olukorras, kus mingi ülevõetud kohustus hiljem ära langeb. Selle tulemusel isiku saadud tulu suureneb ning ta peab puuduvas ulatuses tulumaksu hiljem juurde maksma. Selliseks võib kujuneda olukord, kui näiteks mõni võlausaldaja oma nõudest loobub või ühinemise käigus üle läinud nõue aegub. Seega peab isik, kelle varaga ühingu varad ühinesid, olema tähelepanelik nii võimalike lepinguliste kohustuste ja nõuete osas, mille eest ta nüüd vastutab, kui ka võimalike tekkivate maksukohustuste osas.

 

Üldise õigusjärgluse tõttu soovitame enne uue instituudi kasuks otsustamist põhjalikult kaaluda sellega kaasnevaid riske. Juhul kui maksuhalduri hinnangul on äriühing ekslikult deklareerinud oma maksukohustust, võib maksuhaldur pöörduda vastava maksunõudega otse füüsilise isiku poole. Likvideerimismenetluse läbimisel ei oleks maksuhalduri pöördumine füüsilise isiku poole aga üldjuhul mõeldav.

 

Arvestades, et seadus jõustub alles uuel aastal, on ettevõtjatel, kes uue regulatsiooni alusel näevad võimalust ja soovi oma tegevus ümber korraldada, piisavalt aega oma tegevust eeltoodud asjaolusid ja riske arvestades hoolikalt ette planeerida.