Erinevate keskkondade kaudu krüptorahas tulu teenimine on saanud uudseks tulu teenimise viisiks. Artiklis selgitame, millistel juhtudel peab füüsiline isik krüptorahas saadud tulu deklareerima.
Füüsilisel isikul tuleb krüptorahaga kauplemisest saadud tulu deklareerida, samuti tuleb deklareerida tulu, mis on saadud krüptoraha konverteerimisest tavavaluuta vastu, krüptoraha vahetamisest mõne muu krüptoraha vastu või krüptorahaga tasumisest kaupade või teenuste eest. Krüptoraha kaevandamisest saadud tulu on füüsilise isiku ettevõtlustulu.
Deklareerida tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptorahas, näiteks üür, intress, ettevõtlustulu jne.
Mõiste „krüptoraha” tähendab vahetusvääringut, mida kasutatakse nt kaupade või teenuste müümisel/ostmisel, samuti investeerimisel, mille eesmärgiks on säilitada või suurendada krüptoraha väärtust.
Krüptoraha hulka kuuluvad näiteks Bitcoin, Ether, Litecoin jne.
Krüptoraha vahetustehingute, rahakotiteenuse, kaevandamise ja platvormiteenuse osutamise puhul võib kaasneda käibemaksu tasumise kohustus. Loe lähemalt: Krüptoraha tehingute maksustamine käibemaksuga
Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks:
- krüptoraha hinnamuudatusest, mis tekkis müües/vahetades krüptoraha tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu;
- krüptoraha eest kaupade/teenuste eest tasumisel;
- krüptoraha kaevandamisest;
- arvuti andmemahu rentimisest;
- saades tehtud töö eest tasu krüptorahas.
Tulu ei teki näiteks:
- krüptoraha annetamisest;
- ostes krüptoraha tavavaluuta (nt euro, USA dollar) eest;
- kandes krüptoraha enda elektrooniliste rahakottide vahel;
- kinkides krüptoraha (v.a kingisaaja kui ta selle edasi müüb).
Maksustamine
Krüptorahas saadud tulu (kasu vara võõrandamisest, palgatulu, ettevõtlustulu) maksustatakse sarnastel põhimõtetel kui traditsioonilises valuutas saadud tulu.
Tulu maksustamisel tuleb krüptoraha ostu- ja müügihind või saadud tulu ümber arvutada eurodesse tulu saamise või kulu tegemise kuupäeval kehtinud virtuaalvaluuta vahetuskursi (turuhinna) alusel.
Virtuaalse valuuta keskmise vahetuskursi leidmisel on abiks turuülevaade siit.
Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptorahas, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, näiteks USD, siis tuleb USD summa ümber arvestada eurodesse, kasutades keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt.
Krüptoraha müük, vahetus
Krüptoraha käsitletakse tulumaksuseaduse § 15 lg 1 tähenduses varana.
Tulumaksuga maksustatakse krüptoraha võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1).
Kui eraisik saab tulu kauplemisest, ostes, müües või vahetades krüptovaluutat teise krüptovaluuta või tavavaluuta vastu, tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.
Kasu leitakse tehingupõhiselt krüptovaluuta müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava krüptovaluuta ostuhinna vahena.
Deklareerida tuleb vaid need müügi- või vahetustehingud, millest saadi kasu. Iga võõrandamistehingut, sh vahetustehingut vaadatakse vara maksustamisel eraldi maksuobjektina.
Võõrandamistehingut, mille tulemusel saadi kahju, ei saa maksustamisel arvesse võtta ning sellist tehingut ei saa deklareerida. Seda põhjusel, et kahju saab maksustamisel arvesse võtta vaid väärtpaberite võõrandamise korral tulumaksuseaduse § 39 sätestatud tingimustel. Krüptoraha ei ole käsitletav väärtpaberina. Krüptoraha käsitletakse varana (TuMS § 15 lg 1).
Näide 1
Isik soetab 2 Litecoini 260 euro väärtuses, mille ta vahetab mõne kuu möödudes 0,2 Etherumi vastu. Vahetustehingu tegemise hetkel on 2 Litecoini turuhind tõusnud 500 eurole. Kuivõrd isik on vahetustehingust saanud 240 eurot (500 – 260) kasu, tekib isikul deklareerimiskohustus ning teenitud tulult, s.o 240 eurolt, tulumaksukohustus.
Näide 2
Isik soetab 2017. aasta detsembris 1 Bitcoini väärtuses 11 000 eurot. Isik müüb soetatud 1 Bitcoini 2020. aasta detsembris 30 000 euro eest maha. Kuivõrd isik on müügitehingus saanud 19 000 eurot (30 000 – 11 000) tulu, peab isik tehingu deklareerima ning teenitud tulult, s.o 19 000 eurolt, tulumaksu tasuma.
Näide 3
Isik soetab 1 Etherumi 1300 euro väärtuses. Isik müüb soetatud 1 Etherumi teatud aja pärast 1000 euro eest maha. Antud näites tekib isikul võõrandamistehingust 300 eurot kahju (1300 – 1000). Kuivõrd tekkinud kahju ei ole isikul õigus arvesse võtta ning deklareerida tuleb vaid need müügitehingud, millest saadi tulu, siis kõnealust tehingut deklareerima ei pea.
Näide 4
Isik soetas 1 Bitcoini 1000 euro eest ning müüs mõne aja möödudes 0,75 Bitcoini, mille eest sai müügitulu 7500 eurot. Müügi hetkel oli 1 Bitcoini väärtus 10 000 eurot. Müümise eest maksis isik teenustasu 0,25 Bitcoini, mille tulemusel isiku Bitcoini saldo oli peale müüki 0. Müügi hetkel teenustasu 0,25 Bitcoini ümberarvutatuna eurodesse oleks 2500 eurot.
Müügihind on 10 000 eurot, st 0,75 + 0,25 = 1 Bitcoin, mida inimene müüs, sh selleks, et tasuda teenustasu 2500 eurot.
Soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud on 1000 + 2500 = 3500 eurot, st ostuhind + teenustasu müügil eurodes.
Kasu tuludeklaratsioonis on 6500 eurot.
6500 eurot on ka inimese tegelik kasu sellest tehingust, sest inimesele laekus raha 7500 eurot ja ta oli varasemalt tasunud ostuhinna 1000 eurot ehk 7500 – 1000 = 6500 eurot.
Kaupade ja teenuste soetamine krüptoraha eest
Krüptoraha võib kasutada kaupade või teenuste eest tasumiseks. Kui eraisik kasutab krüptoraha kaupade ja teenuste eest tasumiseks, siis tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.
Töötasuna, juhatuse liikme tasuna või dividendina juba maksustatud krüptorahas saadud tulu kasutamine erinevate kaupade või teenuste ostmiseks enam täiendavat maksukohustust kaasa ei too.
Kasu leitakse tehingupõhiselt krüptoraha kasutamisel vastu saadud vara hinna ja kasutatud virtuaalvääringu ostuhinna vahena.
Näide 1
Isikul on 1 Bitcoin, mille ta soetas 2017. aasta juunis 2500 euro eest. Isik kasutab oma 1 Bitcoini 2020. aasta detsembris uue auto ostmiseks. Auto soetamise hetkel on 1 Bitcoini turuhind 30 000 eurot. Seega on isik auto soetamistehinguga saanud 27 500 eurot (30 000 – 2500) tulu.
Saadud tulu peab isik deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Sama arvestusmeetod kehtib ka muude kaupade ja teenuste (nt toidukaubad, tehnika, iluteenus jne) soetamisel.
Näide 2
Isiku virtuaalvääringu rahakotti laekub OÜ-lt X veebruarikuu töötasu 0,05 Bitcoini. OÜ X deklareeris isikule makstud töötasu äriühingu veebruarikuu TSD lisal 1. Deklareerimisel arvutas OÜ X isikule tasutud töötasu ümber eurodesse väljamakse tegemise kuupäeval kehtinud Bitcoini turuhinna alusel, pidas väljamakstud töötasult kinni tööjõumaksud ning tasus need Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
Isik kasutas tema rahakotti laekunud töötasu summas 0,05 Bitcoini erinevate kaupade ja teenuste soetamiseks. Isikul puudub saadud kaupade ja teenuste osas deklareerimiskohustus.
Kaevandamine
Krüptoraha kaevandamine on ettevõtlus ja maksustamisel koheldud võrdselt ise kauba tootmisega (TuMS § 14 lg 2, §-d 32–35 ja § 47 ning osaliselt §-d 36–38). Kaevandatud krüptoraha maksustatakse selle võõrandamisel, s.o hetkel, kui kaevandatud krüptoraha konverteeritakse tavavaluuta vastu, vahetakse mõne muu krüptoraha vastu või võetakse tarbimisse. Kaevandamistulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormil E.
Kui eraisik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis peab eraisik saadud tulu deklareerima ettevõtlustuluna ning tuludeklaratsiooni alusel sellelt maksud maksma. Kaevandamistulu saamiseks tehtud kulud (seadmed, elektrikulu) ei saa eraisik mahaarvata.
Püsivalt krüptoraha kaevandamisega tegelev isik peab end registreerima äriregistris ja tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või äriühingu kaudu. Registreeritud FIE saab ettevõtlustulust maha arvata ning deklareerida ka ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud (näiteks seadmed, elektrikulu). Ettevõtluse netotulult tuleb tuludeklaratsiooni alusel maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensioni makset.
FIE peab tähele panema, et maksukohustuse edasilükkamiseks kasutatavale erikontole ei ole võimalik krüptoraha kanda.
Äriühing saab samuti ettevõtlusega seotud kulud arvesse võtta. Äriühingul tekib maksukohustus, kui ta teeb palgatulu, erisoodustuse, dividendi või ettevõtlusega mitteseotud kulude väljamakseid.
Arvuti andmemahu rentimine
Eraisiku arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tabelis 5.4 rendituluna. Kui renditulu väljamaksja ei pidanud renditulult tulumaksu kinni, siis eraisik deklareerib saadud renditulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 II osas.
Kui arvuti andmemahu rentimine on ettevõtlus, siis sel juhul tuleb arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareerida vormil E ettevõtlustuluna.
Töö eest saadav tasu/dividend krüptorahas
Eesti tööandja peab krüptorahas makstud töötasu turuhinna alusel eurodesse ümber arvutama ning pidama makstavalt töötasult kinni ning tasuma tööjõumaksud.
Kui eraisik sai töö- või teenustasu krüptorahas, millelt ei ole makse kinni peetud, siis tuleb isikul arvestada tulu krüptoraha laekumise kuupäeval kehtinud turuhinna alusel eurodesse ümber ning deklareerida Eesti tööandjalt saadud maksustamata töö- või teenustasu tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 osas II ja/või välismaa tööandjalt saadud maksustamata töö- või teenustasu tuludeklaratsiooni tabelis 8.1.
Dividendi võib maksta nii krüptorahas, kui ka muud liiki virtuaalses varas.
Krüptorahas
Kui dividend on makstud krüptorahas, koheldakse seda saaja tasandil nagu eurodes saadud dividendi:
- kui äriühing on dividendilt tulumaksu tasunud, siis eraisikul täiendavat tulumaksukohustust ei ole;
- kui äriühing ei ole dividendilt või selle aluseks olevalt kasumiosalt tulumaksu tasunud, siis tuleb dividendi saajal tulumaks tuludeklaratsiooniga maksta. Sellise dividendi kasutamisel kaupade või teenuste ostmiseks täiendavat maksukohustust ei ole.
Muud liiki virtuaalses varas:
Kui aga äriühing on dividendi jaganud muud liiki virtuaalses varas, kohaldatakse selle vara edasisel müügil/vahetusel vara võõrandamise reegleid. See tähendab, et dividendi saaja saab soetamismaksumusena arvesse võtta äriühingu tasandil maksustatud dividendi väärtuse ning selle vara müügi- või vahetustulust maha arvata. Vara müügist/vahetusest tekkinud kasum kuulub maksustamisele.
Agendileping
Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et tuleb eristada inimese enda ja äriühingu nimel tehtud krüptovara tehinguid. Seda seetõttu, et inimesele (füüsilisele isikule) kehtivad maksustamisel ühed ja äriühingule (juriidilisele isikule) teised reeglid:
- kui krüptovara tehingud on tehtud inimese nimel, siis on ka inimesel endal kohustus kasumlikud tehingud deklareerida. Inimesel tekib maksukohustus residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.
- kui krüptovara tehingud on tehtud äriühingu nimel, siis tuleb tehingud raamatupidamises kajastada ja äriühingu maksustamise reeglite kohaselt maksustada. Äriühingul tekib maksukohustus väljamaksete tegemisel maksudeklaratsiooni vorm TSD alusel.
Juhatuse liige on äriühingu seaduslik esindaja ja juhatuse liikmena tehtud krüptovara tehinguid teostatakse äriühingu nimel. Krüptovara tehingu tegemine eeldab konto/wallet‛i olemasolu. Seega äriühingu (juriidilise isiku) nimel krüptovara tehingu tegemiseks on kohustuslik avada äriühingu nimel ka konto/wallet.
Maksu- ja tolliamet on seisukohal, et võlaõigusseaduses reguleeritud agendileping kuulub käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingute hulka. Agendilepingut iseloomustab ja eristab teistest sarnastest lepingutest agendi iseseisev ja püsiv lepingute vahendamise või sõlmimise kohustus käsundiandja nimel ja huvides. Agent on küll iseseisev ettevõtja, kuid tegutsedes püsivalt käsundiandja heaks ning olles seotud lojaalsuskohustuse ja sellest tulenevate tegutsemispiirangutega, sarnaneb agent töötajaga.
See tähendab, et kui äriühing sõlmib inimesega agendilepingu (käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingu), siis tegutsedes agendina ei tee inimene tehinguid enda nimel, vaid talle käsundi andnud äriühingu nimel, arvel ja huvides. Käsunduslepingu erivormiks loetakse ka juhatuse liikme suhet juriidilise isikuga. Juhatuse liige sõlmib samuti lepingud äriühingu nimel ja huvides.
Nii agendilepingu alusel kui ka otse äriühingu sõlmitud krüptovara ostu-müügitehingud peavad kajastuma äriühingu kontol/wallet’is.
29. aprilli 2021 Eesti Krüptoraha Liidu koolitusel kõlas ekslikult maksu- ja tolliameti seisukoht, et äriühing võib agendilepingu alusel kasutada krüptovara tehinguteks eraisiku (agendi) kontot/wallet’it. Koolituse tõttu agendilepingut ja eraisiku (agendi) kontot kasutanud äriühing saab erandkorras kajastada tehingud äriühingu tehingutena, kuid peab uuteks tehinguteks kindlasti avama äriühingu nimel konto/wallet’i.
Investeerimine äriühinguna
Juhul kui eraisik otsustab alustada või jätkata krüptorahasse investeerimist äriühinguna, siis tuleb tal arvestada äriühingu maksunüanssidega.
Kingituseks või päranduseks saadud krüptoraha
Päranduseks saadud krüptovaluutat selle saamisel tulumaksuga ei maksustata. Kui aga pärija konverteerib pärandiks saadud krüptovaluuta fiat-valuuta vastu, siis saadud kasu (müügihind – soetamismaksumus) kuulub pärija tuludeklaratsioonil deklareerimisele.
Päranduseks saadud krüptovaluuta soetamismaksumus on 0 eurot. Pärandina saadud krüptovaluuta soetamismaksumuseks, mille võib maksustatavast kasust maha arvata, on üksnes pärija tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud. Sellisteks kuludeks on tavapäraselt pärija poolt tasutud teenustasud, mis on otseselt seotud päranduseks saadud krüptovaluuta konverteerimise tehinguga. Eeltoodust tuleb ka lähtuda kui krüptovaluuta saadaks kingituseks.
Näide
Isik sai pärandiks 2000 USDT. Isik otsustas pärandiks saadud 1000 USDT eest soetada surfilaua, tehingu hetkel oli 1 USDT väärtus 1 EUR. Tehingust sai isik tulu 1000 eurot ((1000 × 1) – 0). Kuivõrd isik sai 2000 USDT pärandiks, siis nende soetamismaksumus on isikule 0 eurot.
Pärandina saadud krüptovaluuta soetamismaksumuseks, mille võib maksustatavast kasust maha arvata, on üksnes pärija tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud.
