Koduost on tähtis ettevõtmine, mille juures tuleb tähele panna paljusid detaile. Kõige muu kõrval on kasulik veenduda ka selles, et ehitise dokumentatsioon oleks korrektne, sest esialgu tähelepanuta jäänud ehitus- või kasutuslubade puudumine võib endaga hiljem kaasa tuua suure aja-, raha- ja närvikulu. Samuti tasub elamut renoveerima asudes uurida, mis juhtudel on ümber- või juurdeehitustööde jaoks vaja ehitusluba.

Ehitiste kehtivaid andmeid on kõige lihtsam kontrollida ehitisregistrist. Kui sealsed andmed ja dokumendid on korrektsed, ei ole muretsemiseks põhjust. Aeg-ajalt tuleb aga ette olukordi, kus ehitisregistri andmed on puudulikud ja ehitis või dokumendid ei ole registrist leitavad. See ei pruugi veel tähendada, et ehitisega on probleeme, kuid sellisel juhul tuleb veenduda, et omanikul oleks ehitus- ja kasutusluba olemas paberil. Need dokumendid kehtivad ka registrisse kandmata. Rõõmuga võib tõdeda, et ehitisregistri andmekvaliteet paraneb aasta-aastalt ning info on üha hõlpsamini kättesaadav.

Aastakümnete eest ei olnud ehitus- ja kasutusload tänapäevasel kujul nõutavad, mistõttu ei pea enne 22.07.1995 rajatud ehitisel olema ehitus- ja kasutusluba sellisel kujul, nagu neid väljastatakse praegu. Ehitise õiguslikkuse tõendamiseks piisab projekti olemasolust. Kui enne 22.07.1995 ehitatud elamu andmed on ehitisregistrisse kantud, ei ole eraldi projektidokumente vaja.

Mida aga tuleks jälgida elamu, ridaelamu- või paariselamuboksi puhul, millel on vaja nii ehitus- kui ka kasutusluba?

• Mis hoone rajamiseks on ehitusluba väljastatud? Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus ehitusluba on väljastatud üksikelamule, kuid tegelikkuses on kerkinud paarismaja. Samuti on esinenud probleeme korterelamutega, kus korterite arv on suurem, kui ehitusloaga ette nähtud. Eelkõige on need kinnisvarabuumi ajal ehitatud majad, kus liigne kasumi tagaajamine on muutnud hooned ehitusloale mittevastavaks ning sellest tulenevalt on ka kasutusloa saamine raskendatud.
   
• Kui elamu on ehitusjärgus, tuleb kontrollida ehitusloa olemasolu. Kui ehitusluba on olemas, tuleks ehitusprojekti kindlasti ehitatava majaga võrrelda. Kui ehitis on projektist erinev, on äärmiselt oluline aru saada, kui suured on muudatused ja kas need võivad saada takistuseks kasutusloa taotlemisel.
   
• Kui elamut on laiendatud või rekonstrueeritud, tuleb kontrollida, kas selleks on väljastatud ehitus- ja kasutusluba. Kuigi ehitis võib algselt olla ehitatud enne 1995. aasta suve, tuleb selle hilisema laiendamise jaoks samuti ehitusluba taotleda. Küllalt levinud on aiamajade rekonstrueerimine või elamute laiendamine (nt pööningukorruse väljaehitamise teel) ilma ehitusloata. Siiski on ehitus- ja hiljem kasutusloa taotlemine väga oluline, sest omavolilise ehitamise järel ei pruugi ehitis enam nõuetele vastata. See võib kaasa tuua trahvid ning halvimal juhul juurde- või pealeehituse lammutamise.
   
• Kui ehitisel puudub kasutusluba, on oluline aru saada, miks ei ole omanik seda taotlenud. Palju on juhuseid, kui omanik on ehitanud elamu oma tarbeks ega ole kasutusloa taotlemist vajalikuks pidanud. Kui ehitis on rajatud projekti järgi, ei ole kasutusloa taotlemises midagi keerulist. See vajab vaid veidi asjaajamist ning tasuda tuleb riigilõiv. Keerulisemaks võib olukord muutuda aga juhul, kui ehitis ei vasta projektile.

Kodulaene väljastades jälgib pank tähelepanelikult nii ehitus- kui ka kasutuslubade olemasolu ning sama palju on korrektsest dokumentatsioonist huvitatud kinnisvara omanik. Kui mõni dokument puudub, ei tähenda see kohe finantseerimisest keeldumist. Iga olukorda analüüsitakse eraldi. Tähtis on aru saada, mis põhjusel ei ole ehitise dokumentatsioon korrektne. Ehitiste seaduslikkus on laenu väljastamisel väga oluline ning selleks, et pangas sujuks asjaajamine kiirelt ja takistusteta, soovitame ostjal juba ise enne kontrollida, kas kinnisvaral on kõik seadusest tulenevad load olemas.