Kevadhooaeg on käes ning aiapidajate nobedad näpud tegusad istutama ja toimetama. Kuigi kaubavalik meie aianduskeskustes on laialdane, leidub palju huvitavaid seemneid ja taimi ka teistes riikides, näiteks turgudel või veebikaubamajades, mis võivad äratada uudishimu ja soovi katsetada oma koduaiaski uusi ja huvitavaid sorte. Küll aga tasub enne ostu tegemist veenduda, kas konkreetseid taimi või seemneid tohib üldse Eestisse tuua või posti teel tellida.

Maksu- ja tolliameti värske statistika kohaselt on tolliametnikud erinevates piiripunktides üle Eesti tuvastanud selle aasta jaanuarist aprillini üle 20 kg erinevaid seemneid, mida Eestisse tuua ei tohiks. Suurim kogus seemneid tuvastati 25. aprillil, kui tollitöötajad avastasid piiril 12 kg muruseemet, millega polnud kaasas vajalikku fütosanitaarsertifikaati.

Maksu- ja tolliameti arendusspetsialisti Elika Brosmani sõnul soovivad inimesed seemneid ja taimi tavaliselt üle piiri tuua ja tellida enda tarbeks. “On neid, kes on vanasti kasvatanud just Venemaa seemnetest taimi ja peavad sealseid sorte paremaks ning vastupidavamateks,” ütles Brosman.

Euroopa Liit on aga oma turu kaitseks kehtestanud reegli, mille kohaselt võib teatud taimeliikide seemneid või paljundusmaterjali tuua liitu sisse vaid liikmesriikidega samaväärseks tunnistatud riigist, ehk riigist, kus paljundusmaterjali toodetakse samade põhimõtete ja reeglite alusel nagu liidus endas. Brosmani sõnul on põhjus lihtne: “Seemnete ebaseaduslik import võib kujutada endast olulist ohtu. Ebaseaduslikud seemned võivad sisaldada haigusi või kahjureid, mis võivad levida kohalikele põllukultuuridele ja elusloodusele.”

Põllumajandus- ja toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul võib Eestisse tuua seemneid, mis on toodetud ja turustatud Euroopa Liidu nõuete kohaselt. “Selle tõendamiseks on seemnete pakendid vastavalt märgistatud, mis annab tarbijale kindluse, et toodetud seemned on kvaliteetsed ja kontrollitud,” selgitas Puusepp. “Nii kaitseb Euroopa Liit ka oma sordiaretajaid ja seemnetootjaid ebaausa konkurentsi eest.”

Meelespea aednikule

• Kõikidel seemnetel peab väljastpoolt Euroopa Liitu toomisel või tellimisel olema fütosanitaarsertifikaat. Fütosanitaarsertifikaat kinnitab, et seemned on kontrollitud ja taimekahjustajatest vabad. Tellija peaks enne tellimuse vormistamist veenduma selle dokumendi olemasolus. Juhul kui fütosanitaarsertifikaadi info toote juures puudub, tuleb see eraldi välja selgitada.
• Köögiviljaseemneid on lubatud tuua järgmistest Euroopa Liidu välistest riikidest: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Maroko, Moldova, Ühendkuningriik (v.a Põhja-Iirimaa) ja Taiwan.
• Pakendid peavad olema märgistatud ning suletud selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pakendit, plommi või etiketti rikkumata. Seemnepakendid peavad olema varustatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) seemneskeemi etiketiga. Etiketi tunneb ära selle ülemises osas oleva minimaalselt 3 cm laiuse musta alaga, millel on nii inglise kui ka prantsuse keeles kirjed “OECD Seed Scheme” and “Système de l’OCDE pour les Semences“.
• Eestisse on keelatud tuua köögivilja- ja põllukultuuride seemneid osadest väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest – näiteks Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest.

Keelatud ja eriloaga kaubad

Allikas: Maksu- ja tolliamet