Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-118130 tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse, millega maakohus mõistis kostjalt hageja AS Ühisteenused kasuks välja parkimistrahvide kogusumma 2040 eurot. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kõrgema astme kohus leidis, et parkimise korraldamine (mitte ainult parkimiskohtade kindlaksmääramine) korterelamu territooriumil eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut.
Hagiavalduse kohaselt teostas AS Ühisteenused Vilde tee 85 parkimisalal parkimiskontrolli Tallinn, E. Vilde tee 85 korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Lepingu aluseks oli korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega kinnitati kortermaja parkimisala parkimiskorraldus. Kostjale kuuluv sõiduk parkis Vilde tee 85 territooriumil parkimistingimusi rikkudes, s.o ilma parkimisloata ning sõidukile oli hagi esitamise ajaks vormistatud kokku 51 leppetrahvi kogusummas 2040 eurot.
Menetluse käigus tuvastati, et kostja ei ole Vilde tee 85 korteriomanik, kuid elab nimetatud kortermajas ning pargib oma sõidukit Vilde tee 85 parklas. Kostja tugines sellele, et parkimise korraldamine maja õues väljub korteriühistu kompetentsist ning seda saab korraldada vaid kaasomanike konsensuse alusel langetatud otsusega. Hageja ei ole aga esitanud ühtegi kaasomanike asjaõiguslikku kokkulepet.
Maakohus rahuldas hagi ja asus seisukohale, et kuigi kostja on korrektselt viidanud, et parkimiskohtade kindlaksmääramine toimub kaasomanike kokkuleppel, siis ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. See, et AS-il Ühisteenused on õigus esitada leppetrahve ilma korteriühistu parkimisloata parkivatele sõidukitele, ei ole parkimiskohtade kindlaksmääramine. Parkimiskohtade kindlaksmääramisega on tegu, kui otsustatakse milline korteriomanik, millisel kohal pargib. AS Ühisteenused kontrollib parkimistingimuste täitmist (parkimisloa olemasolu) ning vajadusel kasutab tingimusi rikkunud isikute suhtes õiguskaitsevahendeid. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul tegu küsimusega, mis vajab kõigi kaasomanike nõusolekut ning AS Ühisteenused tegevust (sh leppetrahvide nõudmist) ei saa pidada ebaseaduslikuks.
Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et parkimise korraldamiseks vaidlusalusel viisil ei ole vaja kõigi korteriomanike nõustolekut. Ringkonnakohus oli seisukohal, et parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet. AS Ühisteenused ei tõendanud, et üldkoosolekul, kus parkimiskorraldus kinnitati, osalesid kõik korteriomanikud ja kõik olid sellega nõus. Seega ei tõendanud AS Ühisteenused, et korteriomanikud oleksid seoses parkimiskorraldusega reguleerinud kaasomandiosa kasutamist seaduses sätestatud korras. Kuigi kostja ei ole korteriomanik, on korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud õigused ka korteriomandit kasutaval isikul (KrtS § 30 lg 3).
Postituse tegemise ajal tulenevad olulised paragrahvid asjaõigusseadusest ja korteriomandi- ja korteriühistuseadusest. Asjaõigusseaduse § 72 lõige 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Asjaõigusseaduse § 72 lõige 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses § 30 lõike 1 punkti 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Riigikohus on 07.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-18-15391 (p 11) selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1).
