Sihtasutuse asutamise sooviga just igapäevaselt advokaadi poole ei pöörduta ja ehk ei pea ka. Paljud heategevuslikud sihtasutused saavad alguse aktiivsete kodanike vabal ajal tehtud uurimistööst ja notari antud headest nõuannetest. Samas on sihtasutus vorm, mis võimaldab end väga laialt vastavalt asutajate soovidele ja äranägemisele kohandada. Olles nii oma advokaadi- kui vabatahtlikus töös nii mõnegi sihtasutuse ja nende asutamisega kokku puutunud, tahaksin mõnd tähelepanekut jagada.
Sihtasutus – miks üldse?
Sihtasutuse vorm on kasutusel ettevõtmistes, mis üksteisest väga palju erinevad. Näiteks on üsna laialt teada, et osa Eesti suuri haiglaid tegutsevad sihtasutuse vormis, samuti erinevad riiklikud ettevõtmised, mõttekojad ja heategevuslikud fondid. Samas on sihtasutus vormina loodud mingisuguse konkreetse vara haldamiseks vastavalt sihtasutuse eesmärgile. Ja see ongi sihtasutuse peamiseks erinevuseks kõikidest teistest juriidilistest isikutest – tal ei ole liikmeid, vaid ainult vara, mida vastavalt põhikirjas sätestatud korrale ja eesmärkidele kasutada tohib. Saab ette näha, et asutajatel on ka pärast asutamist õigus selle juhtimist ja tegevust vastavalt oma äranägemisele kujundada, aga klassikalisemaks võib pidada sihtasutust mis pärast asutamist nö “oma elu” elama hakkab. Seega on tavapärane kasutusviis just mingi eesmärgi huvides – mõne looma või metsa kaitse, küla areng, kunsti edendamine või miks mitte kohaliku saunakultuuri vedamine – fondi loomine, millest just selle eesmärgi toetamiseks tehtavaid tegevusi rahastatakse. Fond ei pea sealjuures tähendama mitte raha, vaid võib seisneda ka mistahes muus varas. Kui aga eesmärgiks on mingite isikute koondamine mingi ühise eesmärgi huvides, tasuks kasutada pigem mittetulundusühingut.
Sihtasutuse asutamine
Sihtasutuse saab asutada igaüks. Selleks tuleb minna notari juurde ja allkirjastada seal asutamisotsus, mille lisaks on ka põhikiri. Sihtasutust on võimalik asutada ka testamendi alusel selliselt, et reaalne asutamine toimub testamendis kirjeldatud tingimustel ja selleks ette nähtud vara arvelt pärast asutaja surma. Igal juhul tuleb aga läbi mõelda sihtasutuse eesmärk ning edasine juhtimine.
Eesmärk
Eesmärk on ehk sihtasutusele kõige iseloomulikumaks omaduseks. Võimalikult täpselt tuleks kirjeldada, miks on just need asutajad otsustanud oma vara sihtasutusele anda. Sealjuures peaks eesmärk olema ka piisavalt lai võimaldamaks teha kõiki asutajate poolt soovitud tegevusi – vastavalt seadusele võib sihtasutus kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. On tavaline, et lisaks konkreetselt sõnastatud eesmärgile – näiteks lendoravate populatsiooni suurendamine Alutaguse metsades – sätestatakse põhikirjas ka konkreetsed tegevused, mida sihtasutus selle eesmärgi saavutamiseks teeb. Näiteks võib selleks olla juba mainitud lendoravatele elupaikade loomine, nende kunstlikes tingimustes kasvatamine ja loodusesse viimine jms. Hea on, kui see kõik annab hea ja selge ülevaate plaanitavast.
Sihtasutuse juhtimine
Seadus näeb ette, et sihtasutusel peab olema juhatus ja nõukogu. Edasine on väga suures osas juba asutajate otsustada ning liikmete määramise korda ja täpset juhtimisstruktuuri piirab fantaasia. Nagu ka juba eelpool öeldud, saab sihtasutuse asutada nii, et see läheb edaspidi oma teed, aga ka nii et asutajatel on lai kontroll toimuva üle. Seda kõike saabki reguleerida juhtimise kaudu. Näiteks võib ette näha, et asutajad on ise nõukogu liikmed või et nõukogu liikmed on asutajate määrata. Teiselt poolt võib ette näha, et nõukogusse kuuluvad mingid kindlad isikud, mingite kindlate ametite esindajad või kellegi poolt määratud liikmed. Ja ehk asutajatest läheb asi kõige kaugemale juhul, kui järgmise nõukogu määrab eelmine. Kõik need variandid (ja paljud muud) on võimalikud ja seaduslikud. Siiski tasub mõelda sellele, et sihtasutus võib jääda kestma kauemaks kui tema surelikud asutajad. Samuti on oluline regulatsiooni selgus ja lihtsus – kui liikmeid peavad määrama väga mitmed isikud või suure hulga inimeste arvuga kogud, võib see saada takistuseks edasisel toimimisel – nõukogu liikmeid lihtsalt ei valita, valimise dokumente ei saa vormistatud või valimise kord on niivõrd keeruline või segane, et seda ei olegi võimalik täita. Registril aga on kohustus enne sissekandmist kontrollida, kas soovitav nõukogu liige ikka on vastavalt põhikirjale valitud või määratud.
Tulumaks
Üheks sihtasutuse eeliseks on ka võimalus saada kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Selline kanne võimaldab saada annetusi nii, et ettevõtjad ei pea neilt maksma tulumaksu ning füüsilised isikud saavad tehtud annetustelt tulumaksu tagasi, lisaks veel soodustused stipendiumite maksmisele jms. Et sinna nimekirja saada, peab sihtasutus täitma mitmeid tingimusi. Suur osa neist puudutavad põhikirja ja peavad sealt selgelt tulenema – tegutsemine avalikes huvides ja heategevuslikult, piirangud tulu jagamise osas ja vara jagamise lõpetamisel jms. Üheks vormiliseks nõudeks on ka nõue, et nimekirja kandmiseks peab sihtasutus olema tegutsenud vähemalt pool aastat ja esitanud selle perioodi kohta ka majandusaasta aruande. Siinkohal tasub selleks sättida asutamise aega või esimese majandusaasta perioodi, näiteks nii et see lõppeks täpselt natuke pärast kuue kuu möödumist registrisse kandmisest ja selles osas saaks esitada aruande.
Sihtasutusel on selgelt oma võlud – võimalus panna mingi vara head eesmärki teenima ja seda täpselt ja vastavalt oma äranägemisele planeerida, sealhulgas ka kauemaks kui meid ennast. Samas on oluline, et kõik see tõesti ka kasutatav ja arusaadav on. Kui aga endal sihtasutamise asutamine ees seisab ja tundub, et päris ise siiski hakkama ei saa, võtke minuga kindlasti ühendust.
