Juba aasta jagu jõus olnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaldamise küsimustes napib hetkel veel kohtupraktikat, mistõttu pälvib iga selleteemaline kohtulahend asjaosaliste teravdatud tähelepanu. Värske riigikohtu lahend (2-18-10407) loob selgust korduva üldkoosoleku kvooruminõude teemal.
Nimelt jõudis riigikohtusse juhtum, kus registriosakond keeldus korteriühistu juhatuse koosseisu muutmise kohta kande tegemisest põhjusel, et korteriühistu korduval üldkoosolekul ei osalenud põhikirjas sätestatud hulk korteriomanikke ehk korduskoosolek ei olnud registriosakonna arvates otsustusvõimeline.
Nii nagu paljude korteriühistute põhikirjades, sisaldus ka selle korteriühistu põhikirjas punkt, mis nägi ette korduskoosolekul otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi. Antud juhul nõudis korteriühistu põhikiri, et korduskoosolekul oleks kohal vähemalt 1/3 kõigist korteriomanikest. Sellised põhikirja punktid on tavaliselt vastu võetud eesmärgiga vältida olukorda, kus korduskoosolekul saaks otsuseid vastu võtta ka näiteks ühe või kahe korteriühistu liikme häälega.
Korteriühistu vaidlustas kandest keeldumise määruse ringkonnakohtus ning seejärel riigikohtus.
Riigikohus jõudis kehtiva seadusandluse analüüsimisel järeldusele, et uus KrtS ei võimalda enam põhikirjas reguleerida korduskoosoleku kvooruminõudeid ning lähtuda tuleb KrtS § 23 lg 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt saab korduskoosolekul otsuseid vastu võtta osalejate arvust sõltumata.
Riigikohus viitas lahendi põhjendustes muuhulgas KrtS seletuskirjale, mille kohaselt on KrtS-i eesmärk muuhulgas tagada suurem õigusselgus ning vältida rutiinselt toimuvaid korduvaid koosolekuid. Seletuskirja järgi saab korteriomanike vähemus võtta kõigile korteriomanikele kohustuslikke otsuseid vastu korduval koosolekul, et tagada korteriomandite teostamine ka olukorras, kus korteriomanike enamus ei tunne selle vastu huvi.
Kokkuvõtvalt leidis riigikohtu tsiviilkolleegium, et KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust ning sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Nimetatud põhimõte kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne uue KrtS-i jõustumist ehk enne 1. jaanuari 2018. a.
