Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud kaamerate jt. jälgimisseadmete kasutamine töökeskkonnas.
Kui tööandja kasutab tööruumides video- või helisalvestuse seadmeid või paigaldab sõiduvahenditele GPS seadmed, tähendavad need tegevused automaatselt töötajate isikuandmete töötlemist.
Kaamerate jt jälgimisseadmete kasutamise puhul on isikuandmete töötlemisega tegemist juhul, kui töötaja on otseselt või kaudselt tuvastatav ning selleks, et tuvastada kellegi isik, ei pea otseselt nägema tema nägu, kuna isikut on võimalik identifitseerida ka tema muude tunnuste alusel. Lisaks toimub isikuandmete töötlus sõltumata sellest, kas salvestisi vaadatakse läbi või mitte.
Juhul, kui töötajatel ei ole võimalik kaameraid vältida, kujutab kaamerate kasutamine, sõltumata eesmärgist endast väga intensiivset eraelu riivet, seda eriti juhul, kui lisaks videopildile salvestatakse ka heli (seda eelkõige põhjusel, et sellega riivatakse põhjendamatult töötaja õigust sõnumite saladusele).
Eesmärk
Saada efektiivselt ja vähese ajakuluga vajalikku infot jälgimisseadmete kasutamise reeglitest töökeskkonnas.
Veebiseminari läbinu teab tööandja ja töötajate õiguseid ning kohustusi jälgimisseadmete kasutamisel ja teab kuidas jälgimisseadmeid kasutada nii, et see ei läheks vastuollu isikuandmete kaitse regulatsioonide ja reeglitega.
Teemad ja ajakava
14.00-16.30
- Millised saavad olla tööandjate eesmärgid jälgimisseadmete kasutamisel?
- Kuidas tööandjad saaksid õiguslikult korrektselt oma vara kasutust ja ka töötajaid jälgida (videovalve, elektroonilised lukud, GPS seadmed jmt)?
- Mida peab teadma jälgimisega kogutud andmete edastamisest kolmandatele isikutele?
- Millisel õiguslikul alusel tohib jälgimisseadme kaudu isikuandmeid töödelda? Kas töötajalt peab küsima nõusoleku?
- Milline võib olla andmete säilitamise tähtaeg ja salvestiste vaatamise kord?
- Millised varalised ja mittevaralised nõuded võivad ebaseadusliku jälgimise korral tööandjat ohustada?
- Kuidas teha õigustatud huvi analüüsi jälgimisseadmete kasutamiseks?
Kui Teil tekib spetsiifilisi küsimusi, millele kindlasti soovite seminaril vastuseid, siis palun saatke küsimused ette aadressile info@areng.ee 8. aprilliks 2024.
Osavõtutasu
- Registreerumisel kuni 08.04.2024 kehtib soodushind 139 EUR + km.
- Hilisematele registreerujatele on maksumus 169 EUR + km.
- Tasumine toimub arve alusel ja vastavalt arvel kirjeldatud tähtajale.
Veebiseminar on järelvaadatav 20 päeva peale selle reaalajas toimumist.
Lektor
Tea Kookma Njord Advokaadibüroo vandeadvokaat, andmekaitseõiguse spetsialist ja tunnustatud lektor
Teal on laialdased kogemused andmekaitseõiguses, sealhulgas on ta aidanud nii era- kui ka avaliku sektori kliente isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) kooskõla saavutamises.
Lisaks andmekaitseauditite läbiviimisele on Teal muuhulgas kogemusi ka andmekaitsealaste mõjuhinnangute ja õigustatud huvi analüüside teostamisega.
Tea Kookmaa on rahvusvaheliselt tunnustatud andmekaitse spetsialist, olles omandanud CIPP/E sertifikaadi Rahvusvahelise Andmekaitseekspertide Organisatsioonist (IAPP). Tea on ka külalislektor Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta annab loenguid kursuse "Eksperdi tasandil andmekaitsespetsialist (DPO)" raames.
Loobumine
- Veebiseminarist loobumise korral palume sellest teada anda info@areng.ee.
- Kui veebiseminarist loobumise teade on saabunud e-mailile 5 päeva enne veebiseminari toimumist ja arve on eelnevalt tasutud, siis tagastab koolitusfirma tasutud summa.
Lisainfo
Areng.ee juriidiline isik Koiv Invest OÜ on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner!
