Juhend on mõeldud abimaterjaliks maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 5 täitmisel alates 01.01.2011, tulenevalt tulumaksuseaduse §-st 49.

SISUKORD

1. Sissejuhatus
   1.1. Üldine
   1.2. Isikud, kelle suhtes TuMS § 49 ei rakendata
2. Maksumaksjad
   2.1. Residendist juriidiline isik vastavalt TuMS § 49 lõikele 1
   2.2. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht vastavalt TuMS § 53 lõikele 3
   2.3. Isikud, kes ei ole TuMS  § 49 alusel maksumaksjad
3. Maksustamisperiood ja maksumäär
4. Kingituste ja annetuste maksustamine
   4.1. Annetuste maksustamisest
   4.2. Kingituste maksustamisest
   4.2.1. Reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus (reklaamkingitus)
   4.2.2. Kingitus kolmanda isiku kaudu
   4.2.3. Müügikampaaniad ja tarbijaloteriid
   4.2.4. Seadusega reguleeritud kingitus
   4.3. Kingitus või sponsorlus
   4.4. Maksustamisele mittekuuluvad kingitused ja annetused
5. Vastuvõtukulude maksustamine
6. Deklareerimine
   6.1. Üldine
   6.2. Lisa 5 I osa täitmine
   6.2.1. Osa I rea 1 täitmine
   6.2.2. Osa 1.1 rea 3 täitmine
   6.2.3. Osa 1.2 rea 13 täitmine
   6.2.4. Osa 1.1 rea 3 ja osa 1.2 rea 13 ümberarvestus
   6.3. Lisa 5 II osa täitmine
7. Parandusdeklaratsiooni tegemine

Originaalartikkel

–page1–

1. Sissejuhatus

1.1. Üldine

Tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) reguleerib kingituste ja annetuste maksustamist mitme paragrahviga, mistõttu on oluline, kes on kingituse ja annetuse tegija kas füüsiline või juriidiline isik. Juhend kajastab olukorda, kus kingituse ja annetuse tegijaks on residendist juriidiline isik.

TuMS § 12 lõike 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku tulu hulka TuMS § 49 alusel maksustamisele kuuluvad kingitused ja annetused.

Juhend on kasutatav abimaterjalina TuMS § 54 lõikest 2 tuleneva deklaratsiooni täitmiseks. TuMS § 49 sätestab kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude maksustamise ning rahandusminister on oma 29. novembri 2010. aasta määrusega nr 60 kehtestanud maksudeklaratsiooni vormi TSD ja selle lisade täitmise tingimused ja korra, millest lisa 5 "Kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud" (edaspidi lisa 5) on eespool nimetatud kulutuste deklareerimiseks. 

Tagasi sisukorda
–page2–

1.2. Isikud, kelle suhtes TuMS § 49 ei rakendata

Maksumaksjalt füüsilisele isikule tehtud kingituste või kultuurilisele teenindamisele (sh meelelahutusele) tehtud kulutuste, toitlustamise kulu jms puhul on oluline määratleda eelkõige isik, kelle kasuks kulutus on tehtud. Nimetatud kulutusi maksustatakse kas TuMS § 48 või § 49 alusel, tulenevalt saaja seotusest maksumaksjaga.

Kui tegemist on tööandjalt töötajale tehtud kingitusega, kuluga toitlustamisele, kultuurilisele teenindamisele vms, toimub maksustamine TuMS § 48 alusel ja see deklareeritakse vormi TSD lisal 4. Sellisel juhul on tegemist erisoodustusega, kus mõiste "töötaja" on sätestatud TuMS § 48 lõigetes 3 ja 6. Nendeks isikuteks on (loetelu on lõplik): 

• töölepingu alusel töötav isik;
• teenistuja;
• juhtimis- või kontrollorgani liige;
• füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud;
• töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik;
• eelpoolloetletud isikute abikaasa, elukaaslane, otse- või külgjoones sugulane.

Nimetatud isikutele tehtud kulutused kingitusteks, toitlustamiseks, kultuuriliseks teenindamiseks vms TuMS § 49 alusel ei maksustata ning lisas 5 ei deklareerita. TuMS § 49 alusel maksustatakse ja lisas 5 deklareeritakse kõigile eelpool nimetamata füüsilistele isikutele tehtavad kingitused, annetused ja vastuvõtukulud.

Tagasi sisukorda
–page3–

2. Maksumaksjad

Maksumaksjateks TuMS § 49 kohaselt on: 

• residendist juriidiline isik,
• mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Kõiki maksumaksjaid maksustatakse võrdselt, v.a TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikuid (edaspidi nimekirja kantud isikud) ning sellest tulenevalt on lisa 5 jaotatud kaheks (esimeseks osaks ja teiseks osaks) olenevalt maksumaksjatest. 

Esimese osa maksumaksjateks on kõik käesoleva juhendi punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud isikud, v.a TuMS § 11 lõike 1 nimekirja kantud isikud, kes on teise osa maksumaksjad.

Tagasi sisukorda
–page4–

2.1. Residendist juriidiline isik vastavalt TuMS § 49 lõikele 1

Juriidilisi isikuid käsitlevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-d 24–47, millest tulenevalt juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusobjekt, mis vastab eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele: 

• eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides loodud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing;
• avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel ja avalikes huvides.

Alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatakse riigitulundusasutusele (Riigimetsa Majandamise Keskusele) residendist äriühingu kohta sätestatut vastavalt TuMS § 2 lõikele 3.

Tagasi sisukorda
–page5–

2.2. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht vastavalt TuMS § 53 lõikele 3

TuMS § 7 lõikest 1 tulenevalt on püsiv tegevuskoht majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Lõige 2 täpsustab, et püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud isiku kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.

Maksumaksjad peavad täitma lisa 5, kui nad teevad maksustamisperioodil TuMS § 49 sätestatud kingitusi, annetusi ja kulutusi vastuvõtuks, olenemata sellest, kas neil maksustamisperioodil maksukohustus on või ei ole. 

Tagasi sisukorda
–page6–

2.3. Isikud, kes ei ole TuMS  § 49 alusel maksumaksjad

TuMS § 2 lõige 2 toob maksumaksjatena välja residendist juriidilise isiku ja Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kuid TuMS § 2 lõige 3 käsitleb maksumaksjana ainult residendist juriidilist isikut. 

Seega ei käsitleta riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutust TuMS §-des 49–52 maksumaksjana.

Tagasi sisukorda
–page7–

3. Maksustamisperiood ja maksumäär

Maksustamisperioodiks on kalendrikuu (tulenevalt TuMS § 3 lõikest 2) ja lisa 5 täidetakse kassapõhiselt, st et kulutused kingitusteks, annetusteks ja vastuvõttudeks maksustatakse üldjuhul nende kulude tegemise kuul. Mõnikord võib maksustamine toimuda sellel kuul, millal kingitus või annetus üle antakse (nt varana arvel olnud eseme annetamise puhul).

Maksustamisperioodil makstud tulumaksu osas on võimalik kalendriaasta jooksul teha ümberarvestus juhul, kui lisa 5 esimese osa maksumaksja teeb kulutusi vastuvõtuks ja kingitusi ning annetusi vastavalt TuMS § 49 lõikes 2 nimetatud: 

• TuMS § 11 lõikes 1 nimekirja kantud isikule;
• TuMS § 11 lõikes 10 nimetatud muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriigis) asutatud ühingule, kui on tõendatud, et ta vastab § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei esine § 11 lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.

Seega on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu, kuid ümberarvestust ülalnimetatud isikutele tehtud kingituste ja annetuste osas ning kulutustelt vastuvõtuks on võimalik seaduses sätestatud juhul teha kalendriaasta jooksul vastavalt TuMS § 49 lõigetele 3 ja 5.

TuMS § 4 lõige 11 sätestab, et TuMS § 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga (21%) korrutamist 0,79-ga, mis teeb lõppkokkuvõttes maksumääraks 21/79.

Tagasi sisukorda
–page8–

4. Kingituste ja annetuste maksustamine

TuMS §-s 49 kasutatakse mõisteid, mis on defineeritud Eesti Vabariigi seadustes üldmõistetena või mõisteid, mille kohta Eesti Vabariigi seadused definitsiooni ei anna. Viimaseid kasutatakse üldkasutatavas tähenduses, mida annavad "Eesti entsüklopeedia", "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Eesti õigekeelsussõnaraamat" jms.

TuMS teeb vahet maksumaksjate maksustamisel, st lisa 5 esimese ja teise osa maksumaksjate vahel. Teise osa maksumaksja poolt TuMS § 49 lõike 6 punktides 1, 3–6 nimetatud isikutele sätestatud tingimustel tehtud kingitused ja annetused maksustamisele ning deklareerimisele ei kuulu, kuid sellest lähemalt punktis 4.4 "Maksustamisele mittekuuluvad kingitused ja annetused". 

Tagasi sisukorda
–page9–

4.1. Annetuste maksustamisest

Annetus tehakse põhiliselt heategeval eesmärgil.

Annetama – heategevaks otstarbeks või armuannina andma, kinkima.
Annetus – and, kink. ("Eesti õigekeelsussõnaraamat")

Kingituste ja annetuste maksustamisel ei maksustata tegija kulu, vaid saaja tulu, st et maksustatakse hüve, mida saaja saab. Siinkohal on maksustamise põhimõte sarnane erisoodustusega.

Kingitus ja annetus on oma olemuselt sarnased, sellepärast käsitleme neid maksustamisel võrdselt. Kingituse ja annetuse maksustamine ei olene nende tegemise eesmärgist (kas heategevuslik või ärilistest huvidest lähtuv, kas on seotud maksumaksja ettevõtluse või põhikirjalise tegevusega või mitte), üldjuhul kuulub kõik maksustamisele. Samuti ei ole oluline, kus kingitus tehakse.

Näide Eesti äriühingu töötaja on välislähetuses ja teeb kingituse äripartnerile. Maksumaksjaks on kingituse tegija, st Eesti äriühing, kes deklareerib selle lisal 5.

Annetuste maksustamisest saab lähemalt lugeda "Annetuste maksustamine alates 01.01.2011". 

Tagasi sisukorda
–page10–

4.2. Kingituste maksustamisest

Võlaõigusseaduse § 259 sätestab kinkelepingu mõiste: "Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingi saajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingi saajale või tasuta varalisest õigusest kingi saaja kasuks loobuma või muul viisil kingi saajat rikastama".

Samas võib kinkelepingus kingi saajale ette näha koormisi või kohustusi, seega on tegemist tasuta võõrandamise lepinguga.

Kui kink on reaalselt üle antud, siis loetakse leping kehtivaks ka kirjaliku vormi nõudest mittekinnipidamise korral. Sellisel juhul maksustatakse seda tehingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid.

Kingituse ja annetuse puhul puudub määratlus, millises vormis neid antakse. Seetõttu võib kingitus olla mitterahaline või rahaline, seisneda ka tasuta töö või teenuse osutamises.

Rahaliste kingituste ja annetuste tegemisel füüsilisele isikule lähtutakse väljamakse iseloomust ning pooltevahelisest õigussuhtest. Reeglina rahalist väljamakset kingituseks ei loeta. Maksumaksjal tuleb vastupidise arvamuse puhul tõendada, et rahalise väljamakse puhul oli tegemist kingituse, mitte muu füüsilise isiku maksustatava tuluga.

Kingituseks või annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (nt õhupall, vimpel, plakat, voldikud, tootenäidised jms), st asju, millel puudub tarbimisväärtus.

Lootusetu nõude ega varastatud kauba mahakandmisel ei ole mingil juhul tegemist kingiga.

Alati ei ole võimalik koheselt öelda, kas tegemist on kingitusega TuMS § 49 tähenduses või hoopis ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS §-de 51–52 tähenduses.

Sarnased, kuid oma olemuselt erinevad on kingitus ja nn "hinnapoliitika". Sellepärast on eriti kingituste puhul oluline informatsioon tehingu eesmärkide ja sisu kohta.

Üheks probleemiks maksustamisel on äriühingute vahelised rahaülekanded, kus midagi vastu ei saada, st tegemist on olukorraga, kus kingi andja vara väheneb ja saaja oma suureneb. Ei ole oluline, kuidas sellist rahaülekannet nimetatakse, oluline on, mida selle eest vastu saadakse ja kui andja ei saa vastu muud vara, teenust ega varaliselt hinnatavat hüve, siis võib olla tegemist kingitusega. Juhul kui osanikud või aktsionärid on aga teinud sissemakseid äriühingu omakapitali ja nüüd neile sealt väljamakseid tehakse, ei ole tegemist kingitusega. 

Tagasi sisukorda
–page11–

4.2.1. Reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus (reklaamkingitus)

Reklaami põhimõiste tuleneb reklaamiseadusest, mille järgi reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga.

Maksustamisele ei kuulu reklaamkingitus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Näide Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind on 9.46 eurot ja reklaamikulu 0.80 eurot. Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile kokku on 10.26 eurot, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli alla 10 euro ja 0.80 eurot oli reklaamikulu, neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo pealetrükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.

Tagasi sisukorda
–page12–

4.2.2.  Kingitus kolmanda isiku kaudu

Kes on tegelikult kingituse ja annetuse andja olukorras, kui see toimub kolmanda isiku kaudu? Sellisel juhul on vaja vaadata kõiki kingituse, annetuse andmisega kaasnevaid asjaolusid selgitamaks, kes on tegelikult kingituse andja ja kellele langeb maksukohustus. 

Vähem oluline ei ole ka kingituse või annetuse saaja, sest sellest sõltub andja maksustamine. Siinkohal ei ole võimalik ühest vastust anda ja igat juhtumit tuleb esitatud informatsiooni põhjal hinnata eraldi.

Näide Soome firmal on Eestis püsiv tegevuskoht, mis loosib igas kvartalis Eesti klientide vahel välja auhinna. Auhinda ei anna välja Eesti püsiv tegevuskoht, vaid see tuleb Soomest. Seega ei ole maksumaksjaks Eestis asuv püsiv tegevuskoht. Juhul kui auhinna saajaks on Eesti füüsiline isik ja see kingitus ei ole välisriigis maksustatud, peab füüsiline isik selle välisriigist saadud kingituse ise deklareerima ja tulumaksu maksma. Kui saajaks on Eesti juriidiline isik, siis temal maksukohustust ei teki. Küll aga tekib maksukohustus siis, kui ta saadud kingituse edasi annab. Siinkohal sõltub maksustamine sellest, kes on saaja. Kui saajaks on töötaja, siis on tegemist erisoodustusega, kui saajaks on isik, keda TuMS §-s 48 nimetatud ei ole, siis toimub maksustamine § 49 alusel. Seega võib maksukohustus tekkida ilma, et selleks kulutusi oleks tehtud ja maksustatakse saaja hüve, mitte tegija kulu.

Alates 1. juulist 2009. aastal käsitletakse TuMS § 49 lõikest 1 tulenevalt kingitusena kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, mille puhul 10 euro reklaamkingituse maksuvabastus ei kehti. Seega kõik kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võidud kuuluvad maksustamisele kui kingitused. Nimetatud säte kehtib ainult lisa 5 esimese osa maksumaksjale.

Tagasi sisukorda
–page13–

4.2.3.  Müügikampaaniad ja tarbijaloteriid

Kingituste puhul tuleb vahet teha, kas tegemist on müügikampaaniatega või tarbijaloteriidega.

Müügikampaaniate puhul on peamiselt tegemist ettevõtte hinnapoliitikaga ning see ei too hüve andjale kaasa täiendavat tulumaksukohustust. Hinnapoliitikana on sellised müügikampaaniad üldiselt mõistetavad ka saaja poolelt, st ostja ei tunneta, et ta oleks saanud kingituse, vaid leiab, et ta sai sama raha eest rohkem kaupa.

Kingitustena ei käsitleta ka kaupade või teenuste allahindlusi ja soodusmüüke. 

Näide Kauplus korraldab müügikampaania, kus kliendid saavad müügimahu pealt boonuspunkte ja on olemas informatsioon, millise kingituse kliendid kogutud boonuspunktidelt saavad. Sellise kampaania käigus antud kingitused maksustamisele ei kuulu, sest tegemist on andjapoolse hinnasoodustusega.

Tarbijaloteriide puhul selgub hüve saaja alles loosimise käigus ja antavad auhinnad on käsitletavad maksustatavate kingitustena TuMS § 49 tähenduses.

Näide Kaubanduskeskus loosib ostjate vahel välja kinkekaardid summas 35 eurot. See on ka summa, millelt kaubanduskeskusel tuleb maksta tulumaks. Ostja saab soetada 35 euro ulatuses kaupa, mille eest tasub kinkekaardiga ja see summa sisaldab ostetava kauba käibemaksu.

 

Näide Firma kliendiüritusel loositakse välja auhind (auto, puhkus vms), millelt firma peab tasuma tulumaksu.

Müügikampaaniate ja tarbijaloteriide maksustamisest loe pikemalt "Müügikampaaniad ja tarbijaloteriid – millal tekib tulumaksu maksmise kohustus?". 

Tagasi sisukorda
–page14–

4.2.4. Seadusega reguleeritud kingitus

Näiteks ravimiseaduse § 86 sätestab ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise kingitustega, kusjuures kingitustena käsitletakse nimetatud sätte lõike 3 alusel arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemist, osavõtumaksu ning majutus- ja transpordikulude hüvitamist mõistlikus ulatuses.

Näide Ravimitootja esindaja Eestis maksab arstile kinni reisi, majutuse ja registreerimiskulud meditsiinialasele kongressile. Tegemist on kingitusega, mis kuulub maksustamisele TuMS § 49 kohaselt.

 

Näide Ravimi müügiloa hoidja korraldab teaduslikke üritusi ravimeid väljakirjutavatele isikutele, kandes üritusega seotud osalejate kulud transpordile, majutusele, toitlustamisele, kultuurilisele teenindamisele ja teeb igale osalejale ka kingituse. Osalejale tehtud kingitused deklareeritakse lisa 5 real 1, kuid kulud transpordile, majutusele, toitlustamisele ja kultuurilisele teenindamisele maksustatakse vastuvõtukuluna.

Olukordi, kus võib tegemist olla kingitusega on palju, järgnevalt mõned näited.

Näide Kingituseks võib olla juriidilise isiku poolt makstav jootraha, kui selle maksmist tõendab kuludokument. Kuludokumendi puudumise korral toimub maksustamine TuMS § 51 alusel.

 

Näide Kingitusena käsitletakse juriidilise isiku poolt vara tasuta üleandmist, mille maksustamine sõltub selle vara saajast.

Kingituste puhul ei ole alati koheselt võimalik kindlaks teha, kas tegemist on kingituse või annetusega tulumaksuseaduse tähenduses või mitte. Sageli ilmneb alles asjaolude täiendaval väljaselgitamisel, millise tehinguga tegemist on ja vastavalt sellele toimub ka maksustamine. 

Tagasi sisukorda
–page15–

4.3. Kingitus või sponsorlus

Eesti meediakanaleid puudutavates seadusandlikes aktides kasutatakse mõistet "sponsor", kuid TuMS §-s 49 sellist mõistet ei kasutata. Sponsorlust defineeritakse mitmeti: "sponsor" tähendab majanduslikku toetajat, kindlaks otstarbeks raha andjat. "Eesti entsüklopeedias" viidatakse "sponsori" juures soosijale, toetajale, rahaandjale ja/või finantseerijale. Sponsorlus ei seisne alati raha andmises, see võib olla ka soodushindadega teenuse või kauba andmine, ruumide rent vms soodustus. Sponsoreeriv ettevõte näeb oma tegevust kui ärilist suhet, mille eelduseks on saada kasu.

Sisuliselt on sponsorluse puhul tegemist tehinguga, mille eesmärgiks on millegi vastu saamine. Sponsorlust seostatakse kõige enam sõnadega kommerts ja reklaam. Sponsorlus võib seisneda raha või teenuse andmises kultuuriasutusele mingi ürituse või ettevõtmise läbiviimiseks kindla vastuteene eest. Nii on sponsorluse puhul tegemist ettevõtte turundusstrateegia osaga, millest vastutasuna loodetakse majanduslikku tulu. Kuid reklaam ei pea olema alati kommertslik, see sõltub reklaami tegijast (näiteks mittetulundusühing, kus reklaamitakse ideid, suhtumist vms).

Kuna tihti samastatakse sponsorlust annetustega, siis tuleb sponsorluse korral vaadata tehingu majanduslikku sisu ja hinnata, millega ikkagi tegemist on ja vastavalt sellele toimub maksustamine.

TuMS-st lähtuvalt tuleb sponsorluseks hinnata järgnev:

• annetus või kingitus, mis maksustatakse vastavalt TuMS §-le 49;
• ettevõtlusega seotud kulu, mis maksustamisele ei kuulu (nt reklaam);
• ettevõtlusega mitteseotud kulu, mis maksustatakse vastavalt TuMS §-le 51.

Sponsorluse eest vastu saadud teenuse ja kauba puhul, mida tegelikult kasutab töötaja, on tegemist erisoodustusega ja see maksustatakse vastavalt TuMS §-le 48.

Sponsorluse puhul peab olema dokumentaalselt tõendatud, mida ja millal sponsoreerimise eest saadi. Enamlevinud on kunsti, kultuuri, spordi ja teaduse sponsoreerimine. 

Tagasi sisukorda
–page16–

4.4. Maksustamisele mittekuuluvad kingitused ja annetused

Lisa 5 teise osa maksumaksjad, kelleks on TuMS § 11 lõike 1 alusel nimekirja kantud isikud, ei maksa tulumaksu põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitustelt ja annetustelt vastavalt TuMS § 49 lõikele 6 kui saajateks on:  

• TuMS § 11 lõikes 1 nimekirja kantud isik;
• TuMS § 11 lõikes 10 nimetatud muus lepinguriigis asutatud ühing, kui on tõendatud, et ta vastab § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei esine § 11 lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid;
• füüsiline isik, kui kingitus või annetus on toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi statistikameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
• noorte püsilaagris või projektlaagris osaleja, kui kingitud meenete hind ei ületa 32 eurot laagris osaleja kohta;
• spordivõistlusel osaleja, kui võistlusel kingitud meenete hind ei ületa 32 eurot võistlusel osaleja kohta;
• reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Eelnimetamata juhtudel maksab teise osa maksumaksja vastavalt TuMS § 49 lõikele 6 tulumaksu kõikidelt kingitustelt ja annetustelt (v.a juhul, kui tulumaks on § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel maksustatud), olenemata nende saajatest ja tegemise eesmärgist. Sellistele kingitustele ja annetustele ei laiene enne maksustamist soodustusi, samuti ei saa teha juba tasutud tulumaksu ümberarvestust.

Põhikirjaline eesmärk – üldjuhul põhikirja esimeses punktis mittetulundusühingu või sihtasutuse loomise aluseks olev eesmärk, mille saavutamisele suunatud tegevus on toodud põhikirja teistes punktides.

Toimetulek on sotsiaalhoolekande seaduse § 2 punkti 2 kohaselt isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.

Toimetulekuks osutatud materiaalne abi võib seisneda rahalise toetuse maksmises, tasuta või soodushinnaga kauba üleandmises või teenuse osutamises (nt toitlustamine teatud perioodi jooksul; toidupakid; humanitaarabi korras riiete, jalanõude, majapidamistarvete vms soetamine või väljastamine; eriarstide suunamiskirja alusel eriarstide juurde uuringutele sõidu maksmine; prillide, kuuldeaparaatide ja ravimite eest tasumine; eluliselt vajalike majapidamistarvete soetamise või remondiga seotud kulude katmine, jne).

Abi ei pea väljenduma ühe konkreetse tegevusena, see võib olla ka kombineeritud (nt toit ja riietusesemed). Abi peab olema suunatud toimetulekuks sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekuks osutatakse abi olukorras, kus abisaaja võimalused endaga toime tulla ei ole piisavad.

Toimetulekuks osutatud materiaalne abi hõlmab kogu ainelist abi ning selle andmine ei ole piiratud, st osutatud materiaalne abi maksustamisele ei kuulu. Abi võib seisneda ka rahalise abi andmises, kuid sellele on sätestatud maksuvaba piirmäär. Rahalise abi piirmäär on sätestatud leibkonnaliikme kuu keskmise väljaminekuga.

Leibkonna liikme kuu keskmine väljamineku avaldab statistikaamet eelmise kalendriaasta kohta. Aasta alguse ja näitaja avaldamise kuupäeva vahelisel perioodil tehtavate väljamaksete puhul võetakse maksuvabastuse rakendamiseks arvesse üle-eelmise kalendriaasta kohta arvutatud näitaja ning pärast nimetatud kuupäeva eelmise kalendriaasta vastav näitaja.

Selle näitaja leiab statistikaameti kodulehelt, liikudes rubriigist alamrubriikidesse järgnevalt: Statistika andmebaasi algusesse − Valdkonnad. Statistika andmebaas: Sotsiaalelu − Leibkonnad − Leibkonna eelarve.

Aasta kulutused

LE201: Leibkonnaliikme kulutused aasta asustusüksuse liigi järgi

2006 mai-2007 märts	3189.30 krooni
2007 aprill-2008 märts	3711.80 krooni
2008 aprill-	4358.10 krooni
01.01.2011-04.04.2011	278.53 eurot
04.04.2011-	3174.70 eurot aastas e 264.56 eurot kuus

Kuna alates 04.04.2011 avaldatakse aasta kulutused kokku, siis kuu keskmise väljamineku saamiseks jagatakse aasta summa 12-ga.

Seni, kuni statistikaamet ei ole avaldanud uusi andmeid leibkonnaliikme kuu keskmise väljamineku kohta, kasutatakse viimaseid statistikaameti avaldatud andmeid. Kui väljamakse ületab nimetatud piirmäära, kuulub piirmäära ületav osa kingitusena maksustamisele, olenemata sellest, et see on tehtud põhikirjalistel eesmärkidel.

Noorsootöö seaduse § 3 sätestab TuMS § 49 lõikes 4 kasutatud mõisted.

Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva.

Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva.

Meene – suveniir, mälestusese. Tulenevalt sellest, mis meene sisuliselt on, saab meene puhul olla tegemist eseme, mitte rahaga.

Spordivõistlus – üritus, kus võrreldakse omavahel mitme sportlase saavutusi. See võib toimuda otseses võrdluses või suurema arvu sportlaste korral ka eelvõistluste vahendusel, sellisel juhul selgub võitja finaalis. Seega on spordivõistlus võistlusliku iseloomuga sportlik tegevus, mis eeldab võitja väljaselgitamist. Spordivõistlus ei ole seotud ainult kehalise tegevusega.

Näide Noortelaagris, projektlaagris või spordivõistlusel osaleja kohta võib kinkida meeneid kuni 32 euro ulatuses. Sisuliselt on tegemist maksuvaba piirmääraga kuni 32 eurot, st et meene summa võib olla ka väiksem. Tähele tasub panna, et kui meened antakse laagri parimatele või võistluse võitjatele, näiteks kolmele osalejale, kuid laagris või võistlusel oli 50 osalejat, siis maksuvaba auhinnafond on ikkagi 3 x 32, mitte 50 x 32. Kui osaleja saab meene, mille väärtus ületab 32 eurot, siis see maksustatakse täies ulatuses (analoogselt reklaamkingitustega). Maksuvabad on kuni 32-eurosed meened, mitte et meenest 32 eurot oleks maksuvaba.

Tagasi sisukorda
–page17–

5. Vastuvõtukulude maksustamine

Vastuvõtukulude maksustamise osas on seadusandja teinud maksumaksjatel vahet vastavalt TuMS § 49 lõikele 4. Vastuvõtukulud maksustatakse ainult lisa 5 esimese osa maksumaksja puhul. Kui teise osa maksumaksja (nimekirja kantud isik) teeb oma põhikirjalise tegevusega seotud vastuvõtukulusid, siis need maksustamisele ei kuulu.

Vastuvõtukulud on TuMS tähenduses külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud toitlustamisele, majutamisele, transpordile või kultuurilisele teenindamisele.

Vastuvõtukulude maksustamisel ei ole oluline, kas lisa 5 esimese osa maksumaksja teeb nimetatud kulutused Eestis või väljaspool Eestit. Ka maksumaksja töötaja poolt välislähetuses tehtud vastuvõtukulusid käsitletakse vastuvõtukuludena TuMS § 49 tähenduses, mitte lähetusega seotud kuludena.

Äriühingul puudub külalistega lepinguline suhe. Tavaliselt käsitletakse külalistena äripartnereid, kliente, liikmeid jms. Igal juhul ei käsitleta külalistena selle sätte tähenduses TuMS § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud füüsilisi isikuid.

Vastuvõtu korraldamiseks tehtud kulud võivad jaguneda muu hulgas kulutusteks: 

• toitlustamisele,
• majutamisele,
• transpordile,
• kultuurilisele teenindamisele,
• kingitustele,
• ruumide rendile,
• vastuvõtu turvamisele,
• erisoodustustele jne.

Kulutuste loetelu ei ole lõplik ja sõltub ürituse iseloomust. Samuti ei maksustata kõiki kulutusi vastuvõtukuludena, näiteks töötasusid esinejatele, õhtujuhtidele vms. Viimasel juhul on tegemist kas isiku tulu maksustamisega või kui esineja on füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) ja esinemine on tema ettevõtlus, siis FIE tuluga.

Kui külalistele ostetakse kinopiletid, kontserdipiletid vms piletid, st lunastatakse sissepääs, siis on tegemist kultuurilise teenindamisega.

Tähele tasub panna, et vastuvõtul võivad osaleda nii töötajad kui külalised. Seepärast tuleb vastuvõtukulude maksustamisel arvestada ürituse eesmärgiga, kelle huvides ja kelle jaoks üritus eeskätt mõeldud on. Kui töötajad täidavad üritusel töökohustusi, ei ole tegemist tööandja poolt töötajatele hüve pakkumisega ja kõik vastuvõtuga seotud kulud maksustatakse § 49 alusel. Näiteks on tegu äripartneritele korraldatud vastuvõtuga (koos toitlustamise ja meelehelahutusega), kus töötajad osalevad oma tööülesannetest tulenevalt.

Samas, näiteks äripartneritele korraldatud ühist teatrikülastust ei saa pidada samaväärseks. Teatrietenduse ajal ei ole töötajatel võimalik tööülesandeid täita ja seepärast loetakse teatrietendusele tasuta sissepääs erisoodustuseks.

Töötajate kaasamisel vastuvõtu korraldamisse peab arvestama asjaoluga, kas töötaja täidab oma tavapäraseid tööülesandeid või mitte. Kui töötaja tegeleb vastuvõtu korraldamisel oma tööülesannetega, siis ei saa tööülesannete täitmisega seotud kulutusi käsitleda erisoodustusena ega ettevõtlusega mitteseotud kuludena. Sellisteks töötajateks võivad olla näiteks auto- või bussijuhid, tõlgid, kokad, ettekandjad jms teenindusega tegelevad inimesed.

Kui ürituse iseloomust selgub, et tegelikult korraldati üritus töötajatele, kus osaleb ka külalisi, siis tuleb kulud jaotada töötajate ja külaliste vahel vastavalt osalejatele ning sellest lähtuvalt  maksustada. Töötajatele tehtud kulutused maksustatakse erisoodustusena. Külaliste puhul on vaja eristada kingitused, vastuvõtukulud ja kulud, mida ei saa nendena käsitleda, kuid mis võivad olla ettevõtlusega mitteseotud kulud. Viimati nimetatut on vaja eraldi käsitleda sellepärast, et maksustamisel kehtivad nende kulude osas erinevad reeglid ja need maksustatakse TuMS § 51 alusel.

Vastuvõtukulude maksustamisel ei ole vahet, kas ürituse korraldab äriühing või mittetulundusühing. Vahe seisneb selles, kas mittetulundusühing kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja või mitte, sest nimekirja kantud isikud (lisa 5 teise osa maksumaksjad) põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kulutustelt vastuvõttudeks tulumaksu ei maksa. Tulumaksu maksavad aga teised juriidilised isikud, k.a nimekirja kandmata mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused.

Nimekirja kantud isikute puhul tuleb selle sätte korral jälgida nende põhikirjalise tegevuse eesmärkide täitmist. Kui vastuvõtukulud ei ole seotud põhikirjaliste eesmärkide saavutamisega, siis toimub nimetatud kulutuste maksustamine vastavalt TuMS §-le 51.

Toitlustuskulu on üks sellistest kulutustest, mida üldiselt ei ole võimalik maksuvabalt teha, v.a juhul, kui isik, keda toitlustatakse, selle eest ise maksab või kui toitlustuskulu teeb nimekirja kantud isik oma põhikirjalistel eesmärkidel (nt nn supiköögid, toidupank jm heategevuslikud ettevõtmised). Seega on ürituste puhul vaja selgeks teha, mille eest osalejad ise maksavad ja mida nende eest makstakse, sest tihti oleneb maksustamine just sellest.

Tagasi sisukorda
–page18–

6. Deklareerimine

6.1. Üldine

Kõik maksumaksja poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud deklareeritakse vormi TSD lisas 5.

Vastavalt TuMS § 54 lõikele 4 esitatakse vorm TSD maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks maksu- ja tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ja maksumaksja on kohustatud hiljemalt samaks kuupäevaks maksmisele kuuluva tulumaksu kandma maksu- ja tolliameti pangakontole.

Vormi TSD lisa 5 täidetakse eurodes sendi täpsusega, arvestades ümardamise reegleid.

Lisa 5 ei saa täita või sisestada miinusmärgiga. Ridade 12 ja 21 negatiivne tulem kajastatakse positiivse arvuna. Ainuke lisa 5 negatiivne rida võib olla rida 22 ja seda juhul, kui maksumaksjal on maksustamisperioodil õigus tagasi saada tulumaksu, mis näidatakse negatiivse arvuna. Tagastamisele kuuluv tulumaks kantakse aga vormi TSD reale 10 plussmärgiga.

Lisa 5 I osa real 1 ja II osa real 23 kajastatud kingituste ja annetuste maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning I osa real 2 ja II osa real 24 arvutatud tulumaks on lõplik ning ümberarvestamisele ei kuulu.

Kui I osa maksumaksja on täitnud ainult read 1 ja 2 (osades 1.1 ja 1.2 kulutused puuduvad ning ümberarvestust ei tehta), siis real 2 näidatud maksukohustus kantakse üle ka lisa 5 reale 22 ja sealt vormi TSD osa B reale 9.

II osa maksumaksja poolt real 24 näidatud maksukohustus tuleb kanda vormi TSD osa B reale 9.

Lisa 5 I osa ja II osa maksumaksjad on erinevad. Seega ei ole võimalik, et samal maksustamisperioodil on esimene ja teine osa korraga täidetud.

Samas on võimalik, et maksumaksja, kes on olnud enne lisa 5 I osa täitjaks, hakkab täitma II osa ja seda juhul, kui näiteks tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmata mittetulundusühing kantakse kalendriaasta keskel nimekirja. Või vastupidi – kui nimekirja kantud isik sealt välja arvatakse. 

Tagasi sisukorda
–page19–

6.2. Lisa 5 I osa täitmine

Lisa 5 I osa maksumaksjaks ja osade 1, 1.1, 1.2 täitjaks on: 

• residendist juriidiline isik (sh ka riigitulundusasutus), välja arvatud TuMS § 11 lõikes 1 nimekirja kantud isikud;
• mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Esimene osa on kingituste ja annetuste saajate ning vastuvõtukulude järgi jaotatud kolmeks (osa 1, osa 1.1 ja osa 1.2). Nimetatud jaotus on tingitud sellest, et kingituste ja annetuste erinevate saajate puhul on nende tegijale kehtestatud erinevad maksuvabastused.

Samuti on seadusandja kehtestanud erinevad maksuvabastused kulutustele, mis on tehtud külaliste vastuvõtuks.

Tagasi sisukorda
–page20–

6.2.1. Osa I rea 1 täitmine

Osa I real 1 näidatakse kingituste ja annetuste summa, mille saajateks on kõik isikud näiteks: 

• residendist ja mitteresidendist juriidilised isikud;
• residendist ja mitteresidendist füüsilised isikud (v.a TuMS § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud isikud);
• erakonnad;
• ametiühingud;
• haiglat pidavad isikud;
• riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutused;
• kaitseala valitsejad jne.

Osa I real 1 kajastatud summad kuuluvad täies ulatuses maksustamisele, st et nendele summadele maksuvabastusi sätestatud ei ole.

Real 1 ei kajastata osa 1.1 real 3 näidatud isikutele tehtud kingitused ja annetused.

Tagasi sisukorda
–page21–

6.2.2. Osa 1.1 rea 3 täitmine

Osa 1.1 real 3 on lõplik loetelu kingituste ja annetuste saajatest, kellele antud kingitustele ja annetustele laieneb maksusoodustus ja nendeks isikuteks on: 

• TuMS § 11 lõikes 1 nimekirja kantud isik;
• TuMS § 11 lõikes 10 nimetatud muus lepinguriigis asutatud ühingule, kui on tõendatud, et ta vastab § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei esine § 11 lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.

Nimetatud isikutele tehtud kingitustelt ja annetustelt on lubatud maksusoodustused vastavalt TuMS § 49 lõikele 2, mis kajastatakse lisa 5 ridadel 5 või 7.

Maksusoodustused:

• 3% kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast (vormi TSD osa A rida 3 summeeritult, v.a töötukassa poolt töötuskindlustuse seaduse alusel väljamakstud hüvitised) või
• 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist. Kuna seadus sätestab, et 10% tuleb võtta maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele, siis saab 10% kasumist kasutada pärast seda, kui majandusaasta kasum on kinnitatud.

Konsolideeritud aruandluse korral näitab iga maksumaksja vaid oma kasumi summa.

Seega tuleb maksumaksjal teha valik 3% ja 10% vahel. Kuna tegemist on väljamaksetega, millele saab kalendriaasta jooksul makstud tulumaksu osas teha ka ümberarvestust, siis võib maksumaksja igal kalendrikuul valida, kumb soodustus on tema jaoks parem, ja kalendriaasta lõplik maksukohustus selgub maksumaksja viimasest valikust.

Tagasi sisukorda
–page22–

6.2.3. Osa 1.2 rea 13 täitmine

Real 13 näitab esimese osa maksumaksja oma külaliste ja äripartnerite vastuvõtuga seotud kulutusi, millelt on lubatud maksusoodustused vastavalt TuMS § 49 lõikele 4. Soodustused kajastatakse lisa 5 ridadel 15 ja 16.

Maksusoodustused

• 2% kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast (vormi TSD osa A rida 3 summeeritult, v.a töötukassa poolt töötuskindlustuse seaduse alusel väljamakstud hüvitised) ja
• 32 eurot iga kalendrikuu kohta (kalendrikuu järjekorra number x 32 + rida 15).

Sellisel juhul ei ole tegemist valikuga. Maksumaksja saab 2%-lise maksusoodustuse ja lisaks iga kuu kohta 32 eurot kogu kalendriaasta eest kasvavalt. 

Näide Kui äriühing on loodud aasta keskel ja täidetakse lisa 5 rida 13, siis 2%-line maksusoodustus algab, kui maksumaksja deklareerib sotsiaalmaksu vormi TSD osa A real 3. Samas 32 euro suurune soodustus saadakse iga kalendrikuu kohta (k.a nende kuude eest, kui äriühingut veel ei olnud loodud). Selline lähenemine on analoogne füüsilise isiku maksuvaba tuluga, kus tuludeklaratsioonis võetakse arvesse kogu kalendriaasta maksuvaba tulu.

Tagasi sisukorda
–page23–

6.2.4. Osa 1.1 rea 3 ja osa 1.2 rea 13 ümberarvestus

Osa 1.1 real 3 kajastatud kingituste ja annetuste ning osa 1.2 real 13 kajastatud vastuvõtukulude maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Nende osade puhul tuleb täita kaks veergu "Kalendrikuu" ja "Kalendriaasta". Maksumaksja täidab kulutuse tegemise kuul veeru "Kalendrikuu", kajastades koheselt ka aasta algusest tehtud kulud kasvavalt ümberarvestuse veerus "Kalendriaasta".

Lisaks saab maksumaksja kalendrikuus kulutusi tegemata kalendriaasta jooksul temale sobival ajal teha tulumaksu osas ümberarvestuse veerus "Kalendriaasta", kusjuures ümberarvestuste tegemise kordade arv on piiratud ümberarvestuste tegemise perioodiga, milleks on kalendriaasta.

Kasutades summeeritud arvestust, on võimalik juba makstud tulumaks tagasi saada, sest ümberarvestust saab teha ka nende kalendrikuude kohta, kus tegelikult kulutust ei tehtud. Tulumaksu saab tagasi vastavalt TuMS § 54 lõikele 6 ning lisa 5 rea 22 negatiivse tulemi ulatuses.

Uue kalendriaasta algusest eelmine kalendriaasta enam ümberarvestuses ei osale, maksumaksja esitab uuel kalendriaastal lisa 5 nagu esmakordselt. 

Tagasi sisukorda
–page24–

6.3. Lisa 5 II osa täitmine

Lisa 5 II osa maksumaksjaks ja täitjaks on TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikud.

Teine osa ei ole sarnaselt esimese osaga ära jaotatud kingituste ja annetuste saajate järgi, kuna maksustamisele kuuluvatele kulutustele maksusoodustusi ette nähtud ei ole. Üldjuhul näidatakse teise osa maksumaksja tehtud kulutused kingitustele ja annetustele lisa 5 real 23 ning maksustatakse täies ulatuses real 24, analoogselt lisa 5 ridadega 1 ja 2.

Teise osa real 23 on kingituste ja annetuste saajateks kõik isikud (v.a TuMS § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud füüsilised isikud).

Millised maksumaksja poolt tehtud kingitused ja annetused real 23 kajastamisele ei kuulu, saab teada "Kingituste ja annetuste maksustamise" alapunktist 4.4 "Maksustamisele mittekuuluvad kingitused ja annetused". 

Tagasi sisukorda
–page25–

7. Parandusdeklaratsiooni tegemine

Juhul kui maksumaksja leiab, et on lisa 5 ridadel 1, 3, 4, 13, 14 ja 23 esitanud andmed, mis ei vasta tegelikkusele või on andmete esitamisel eksinud, siis lisasse 5 paranduste tegemiseks ei ole võimalik näidata nendel ridadel miinusmärgiga summat või teha vahearvestusi. 

Selleks esitab maksumaksja vastava perioodi kohta uue lisa 5 õigete andmetega, st esitab selle perioodi kohta uue (parandus)deklaratsiooni. Kui parandusdeklaratsioon muudab ka järgnevatel perioodidel esitatud lisa 5 andmeid ja selle läbi maksutulemusi (read 3, 4, 13 ja 14 esitatakse kasvavalt), siis tuleb parandusdeklaratsioonid esitada ka nende kohta.

Kui lisa 5 real 6 on kasumi summa muutunud, tuleb eelkõige selgitada muutmise põhjus, kas see toimus pärast majandusaasta kasumi kinnitamist või oli eelnevalt näidatud ebaõige kasumi summa. Kasumi summa muutumisest tulenevalt muutub ka rida 7 ja osa 1.1 tulemus ning maksumaksja peab tegema parandusdeklaratsioonid alates sellest perioodist, kus ta on kasutanud ebaõiget kasumi summat.

Seega peab näidatud kasum olema kalendriaasta maksustamisperioodide jooksul muutumatu, sest maksumaksjal on ainult üks kinnitatud eelmise majandusaasta kasum.

Tagasi sisukorda