Erisoodustusena ei maksustata tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Töötaja on:

• töölepingu alusel töötav isik,
• ametnik,
• juhtimis- või kontrollorgani liige,
• füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud,
• töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik.

Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

• avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
• sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
• tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
• kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
• ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.

Silmas peab pidama, et:

• 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata;
• 100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses;
• 100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid;
• kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses;
• kulu kandmiseks on vajalik kuludokument,
• vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus);
• kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele,
• töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud),
• maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms),
• maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele.

Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

NÄIDE 1: tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 200 eurot kvartalis.

NÄIDE 2: tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 1500 eurot kvartalis). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 1000 euro ulatuses (10 × 100) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 500 euro ulatuses (1500 – 500) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 2000 euro ulatuses (20 × 100) ning kuna tööandja tasub 1500 eurot kvartalis, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, näiteks juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.

Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (näiteks ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid, tööampsude tegijad jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.

Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu

Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, näiteks osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi.

Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Avalikuks rahvaspordiürituseks on ka üritused, mis on suunitletud ettevõtete töötajate vahelistele sportimise tegevustele (liikumisel, võistlustel). Näiteks ITK valdkonnas tegutsevatele tööandjate töötajatele korraldatav spordivõistlus, erinevate ettevõtete vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir). Avalikku rahvaspordiüritust iseloomustab: avalik teavitus, osavõtu ajakava, reeglid, osalejate (ettevõtete ja/või inimeste) vaheliste tulemuste kõrvutamine (näiteks punktiarvestus), parimate tunnustamine.

NÄIDE 3: avalikud rahvaspordiüritused on näiteks Narva Energiajooks, Eesti ööjooks, Tallinna maraton, SEB maijooks, Viljandi järve jooks, Tartu linna jooks, LHV tervisejooks ja -kõnd, Saaremaa kolme päeva jooks, Tammsaare rahvamatk, Ekströmi marss Lahemaal jt.

NÄIDE 4: tööandaja ostab oma töötajatele teenuse pakkujalt avastusretke, matka (pole avalik üritus). Tööandja soetatud matkal saavad osaleda omad töötajad. Avastusretke, matka kulusid ei käsitleta maksuvabade tervise edendamise kuludena.

Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused

Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse.

Sportimis- ja liikumispaikadeks on näiteks:

• staadionid, spordialade spetsiifilised väljakud ja saalid;
• võimlad, tehislikud väljakud, saalid, terviserajad, jalgrattateed;
• rohealad, pargid, tänavad, väljakud.

Kuna maksusoodustuse eesmärk on toetada eelkõige töötajate regulaarset tervise edendamist, ei laiene maksuvabastus olukordadele, kus tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt ettevõtte spordipäevade tarbeks.

Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud.

NÄIDE 5: tervise edendamise kuludeks loetakse regulaarselt osalemist rahvatantsu-, seltskonnatantsu tundides, joogatreeningus, täiskasvanute balleti-, kõhutantsutundides, ujumise trennis, aeroobikas, jõusaalis (sh spordiklubi liitumistasu), lauatennise treeningutel, saunajoogas jne. Lisaks mobiilirakenduste ja treeningvideote kulusid, mis pakuvad välja erinevaid programme sportimiseks/treenimiseks spordisaalis, terviseradadel, kodus jne. 

Sportimis- või liikumispaigaga seotud kuludeks ei loeta meditatsiooni ja mindfulness’i, ilusalongide teenuseid/hooldusi (näiteks EMS (elektromüostimulatsioon), LPG, rullmassaaž), agility‘t .

Veekeskuse, spaa, saunamaailma teenuste soetamine selliselt, kus ei tehta regulaarset sporti/treeningut, ei kuulu maksusoodustuse alla.

Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused

Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud). Maksuvabastuse piirmäära ulatuses saab tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada saab nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad.

NÄIDE 6: spordirajatised on staadion ja spordiväljakud, liuväli, väliujula, motodroom, motoringrada, velodroom, hipodroom, golfiväljak, supelrannarajatis, trampliin, rollerirada. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele ja nende osadele, mis ei ole spordirajatised (nt spordisaal).

Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.

NB! Erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad.

NÄIDE 7: tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot.

Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi vahendeid või seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata.

Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused

Maksusoodustuse saamise eelduseks on see, et teenuse osutaja on tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omav taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed või kliiniline psühholoog, kes osutab oma erialaseid teenuseid.

NB! Kui teenuse osutaja omab muud kutsetunnistust (nt massaažiterapeut, lümfiterapeut, massöör, kiropraktik jne), siis maksusoodustus ei kohaldu.

Näiteks võivad töötajad taastusarsti teenuseid vajada vigastuste ennetamiseks, tekkinud trauma, ägeda haiguse, vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funtsioonijäägi säilitamiseks. Samuti võivad töötajad tervisemure lahendamiseks vajada füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuseid. Nende spetsialistide eriala teenustele saab kohaldada maksusoodustust.

• Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
• Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris.
• Füsioterapeudi puhul tõendab kvalifikatsiooni füsioterapeudi kutsetunnistus ja/või füsioterapeudi diplomi. Füsioterapeutide nimekiri.
• Tegevusterapeudi puhul tõendab kvalifikatsiooni rakenduskõrghariduse diplom või diplom koos kutsetunnistusega.

NÄIDE 8: taastusarst (omab kutsetunnistust) on hinnanud patsiendi tervislikku seisundit ning sõltuvalt probleemist määranud edasise taastumise vajaduseks erinevaid teenuseid.

Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.

Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud tervisekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi haigekassast osta.

Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:

• ei pea tervisekassa teenuseid piisavaks,
• soovivad kasutada eraraviasutusi,
• vajadusel saavad minna välismaale ravile.

NÄIDE 9: tööandja sõlmib tervisekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär).

Ravikindlustuslepingu kohaselt kohustub kindlustuslepingu üks pool (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju, maksma kokkulepitud summa või täitma lepingut muul moel ja teine pool (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusseltsile kindlustusmakseid (VÕS § 422).

Kindlustustegevuseks on kindlustuslepingu alusel kindlustusriskide ülevõtmine ja kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamine (KindlTS § 2 lg 1). Kindlustustegevusega tegelemiseks peab äriühingul olema tegevusluba. Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa finantsinspektsioon.

Maksusoodustuse arvestus

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

NÄIDE 10: tööandja tasub I kvartalis (ettemaks) kindlustusmakse ühe maksena enne üheaastase kindlustusperioodi algust, summas 400 eurot aastas töötaja kohta. Valitakse tekkepõhine arvestuse meetod, mille kohaselt on võimalik jaotada ettemaks kvartalite kuluks. Kui ühes kvartalis ületatakse piirmäära, siis kuulub piirmäära ületav summa deklareerimisele vastavas kvartalis, millal piirmäära ületati.

NÄIDE 11: tööandja tasub I kvartalis ettemaksu spordiklubile summas 400 eurot ühe töötaja kohta. Valitakse kassapõhine arvestuse meetod. Maksustamisele kuulub piirmäära ületav summa 300 eurot (400 – 100).

NÄIDE 12: töötaja tõi tööandjale arve 2023. aasta detsembrikuu lõpus summas 400 eurot, kuhu on märgitud perioodiks jaanuar–detsember 2023. Sportimise teenust kasutas töötaja ainult IV kvartalis, 400 euro ulatuses. 100 eurot saab tööandja hüvitada töötajale kulusid maksuvabalt, 300 eurot kuulub maksustamisele erisoodustusena.

Deklareerimine

Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120, mis esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel.

Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 48 lg 5⁵) kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil.

NÄIDE 13: osaühing on I kvartalis tasunud 3 inimese (Jüri, Mari, Karl), II kvartalis tasunud 4 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim), III kvartalis tasunud 5 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt) ja IV kvartalis tasunud 2 inimese (Jüri, Mari) tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. IV kvartali vormil INF 14 näidatakse töötajate arvuks 5 (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt), sest nende kulusid on aasta jooksul kaetud maksuvabalt.

Vormil INF 14 ei näidata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustuslikke kulusid, sest need kulud on ettevõtlusega seotud ja neid ei deklareerita.

Maksukohustus

Erisoodustuse hind arvutatakse piirmäära ületavalt osalt.

NÄIDE 14: tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (kvartalis 1500 eurot). 10 töötajat kasutavad pakutud võimalust. 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 eurot = 1000 eurot. Maksustamisele kuulub 1500 – 1000 = 500 eurot nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.