Maksukonsultant Ranno Tingas on koostanud ülevaate Riigikohtu lahenditest alates aastast 1999, mis ühel või teisel moel maksuseadusi tõlgendades on tekitanud uusi maksupretsedente. Päris mitmel juhul tasub enne kohtutee ettevõtmist uurida, kas samasugune asi juba kohtupretsedenti saanud pole. Ülevaates on toodud lühidalt maksuvaidluse objekt või sisu ja sealt tulenevad järeldused.

Maksukorraldus

Vormiveaga dokumendid
TÜ JEWE juhtum aastast 2002, kus Ida-Viru maksuamet tegi TÜ-le JEWE ettekirjutuse tasuda 1996. aasta eest täiendavalt tulumaksu 27 814 krooni ja intressi 14 116 krooni.
Maksuamet leidis eksporditud pindmaterjali mõõtmises erinevusi. Ühistu väitis, et erinevus on tingitud Eesti ja Soome erinevatest kvaliteedinõuetest ning koguse määramise meetoditest.

Riigikohus leidis:

• Tuleb aktsepteerida ka vormivigadega dokumente
• Ainuüksi vorminõude rikkumine ei tähenda, et tegemist ei ole raamatupidamisarvestuse algdokumendiga.

Dokumendi parandamine
Svetlana Mastovitši juhtum aastast 2002.

Riigikohus leidis:

• Parandatava vormiveaga kuludokumendi puhul peab maksuhaldur tegema maksumaksjale ettepaneku esitada määratud tähtpäevaks puuduvad andmed.
• Raha liikumist kajastavat dokumenti tohib täiendada, aga parandada ei tohi arvnäitajaid, kuid ostja nime ja aadressi võib hiljem lisada.

Haldusakti kättetoimetamine
ASi Pajusi Lihatööstus juhtum aastast 2004.

Riigikohus leidis:

• Haldusakt on teatavaks tehtud, kui see on saadetud äriühingu äriregistri aadressil ja möödas on viis päeva.
• Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks.
• Juriidiline isik peab oma registrikohasel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel.

Tulumaks

Ettevõtlusega seotud kulud
FIE Jaak Salumetsa juhtum aastast 1999, kes treenerina soovis ettevõtluskuludesse panna mitmesuguseid kulusid, ka šampooni.

Riigikohus leidis:
Kulutuste seotus ettevõtlusega sõltub maksumaksja ettevõtluse olemusest ja sisust.
Maksumaksja on kohustatud ise määrama, kas kulutus on seotud ettevõtlusega täies ulatuses või osaliselt. 50% reegel on siin mõistlik, kui võib eeldada ettevõtlusega seotud ja mitteseotud osa võrdsust.

Tasemekoolitus ja erisoodustus
OÜ Prof Plus juhtum aastast 2000.
Osaühing tasus töötaja lepingulise õppekoha eest Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas 47 500 krooni ja maksuamet luges seda erisoodustuseks.
Pärast seda pretsedenti pandi tulumaksuseadusse punkt, et tasemekoolitus on alati erisoodustus.

Riigikohus leidis:

• Kõik ettevõtlusega seotud kulutused kuuluvad maksustatavast tulust mahaarvamisele.
• Kulutused tasemekoolitusele võivad olla ettevõtlusega seotud nii otseselt, kogu ulatuses või üksnes osaliselt.
• Tasemekoolituse puhul tuleb tõendada, et töötaja täidab pärast koolitamist uusi, keerulisemaid tööülesandeid.
• Oluliseks võib tõusta ka töösuhte kestvus pärast koolitust.

Näilik ettevõtlus
OÜ Regarde Grupp juhtum aastast 2005 – maksuamet väitis, et juhatuse liikmele ehitati maja. Maja anti ühe päeva kaupa üürile samale juhatuse liikmele.

Riigikohus leidis:

• Äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust ainult ühele kliendile, kelleks võib olla ka sama äriühingu osanik või aktsionär.
• Osaniku ja osaühingu varad, kohustused ja tegevus on teineteisest eraldatavad ja nende kahe isiku vahelistel tehingutel (laenuleping, üürileping) on majanduslik sisu.

Erisoodustus kolmanda isiku kaudu
Ühispanga aktsiate optsioonijuhtum aastast 2006.
Osaühingu ja panga juhtide vahel puudus seos, kui pank oma juhtidele optsioonilepingud tegi.

Riigikohus leidis:

• Optsioon kui tuletisväärtpaber saab olla erisoodustuse ese.
• Erisoodustust võib anda ka kolmanda isiku kaudu. See osaühing oli loodud vaid töötajatele optsioonide andmiseks.
• Osaühing sai optsioonilepinguid sõlmida ja täita ainult tänu sellele, et pank (tööandja) ja tema kontrolli all olevad isikud andsid selleks laenu.
• Järelikult kandis pank tehingu riski ja teine äriühing ei tegutsenud selles tehingus iseseisva majandusüksusena.

Käibemaks

Ettevõtluseks soetatud kaubad ja teenused
OÜ Ring 4 lahend aastast 2000.

Riigikohus leidis:

• Käibemaksuseadus ei sätesta, et maksumaksja soetatud kaubad ja teenused peavad jääma tema omandisse või olema tema ettevõtluses kasutatavad kohe.
• Arved peavad olema esitatud maksukohustuslasele, kusjuures üldjuhul ei ole oluline, kes nimetatud arvete järgi kaupade ja teenuste eest tasus.
• Raamatupidamiskanded võivad olla tõend selle kohta, kuidas maksumaksja on tõlgendanud lepingut ja milline oli lepingupoole tegelik tahe.

Eluruumide käibe maksustamine
BML Invest OÜ juhtum aastast 2004.

Riigikohus leidis:

• Oluline on, milleks tegelikult eluruume kasutatakse. Kui eluruum on ettevõttele kontor, on õigus maksustada. Kinnistusraamatu kanne siin ei loe.
• Käibemaksuseaduses ei peeta silmas mitte üksnes ehitise sihtotstarvet, vaid ka eluruumide kasutamist maksustatava käibe või maksuvaba käibe tarbeks. Seejuures pole oluline eluruumi kasutamise planeeritav eesmärk, vaid eluruumi tegelik kasutamine maksustatavas või maksuvabas käibes.

Fiktiivsed arved
OÜ Elvarem juhtum aastast 2003. Maksukohustuslane, kes kasutab käibemaksu mahaarvamise õigust, peab suutma vaidluse korral tõendada, et teenuse osutajaks või kauba müüjaks oli isik, kes on märgitud arvel. Kui ta seda teha ei suuda, pole tal õigust käibemaksu mahaarvamiseks. Maksuamet nõudis firmalt tasumata käibemaksu, kuna see tegi tehinguid riiulifirmadega.

Riigikohus leidis:

• Ostja peab kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohuslane.
• Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ja sedalaadi kaupade müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi.

Käibemaksu mahaarvamine ja maksupettus
Riigikohtu lahend aastast 2006, isikunimedeta. Vaidlus oli seotud fiktiivsete arvetega.

Riigikohus leidis:

• Käibemaksuga maksustamisel ei saa olla karistavat iseloomu. Peab vaatama tervikpilti, et ei tekiks käibemaksu kuhjumist.
• Käibemaksu kumuleerumist tuleb vältida ka siis, kui on aset leidnud maksupettus. Arve on väljastanud fiktiivne ettevõte, aga teine ettevõte, kes sai arve ettevõtte B käest, siis kuna kaup tuli ettevõttelt A, kes on käibemaksukohuslane, saab käibemaksu maha arvata.
• Seejuures peab halduskohus arvestama, et ühtegi käivet ei maksustataks topelt ja ühelt tehingult ei saaks korraga sisendkäibemaksu maha arvata mitu isikut.

Maksuintressid

Majanduslik tõlgendamine
Kalle Tenno ja Eino Tamme juhtum 1999.
Vanaproua Tatjana Valdmaalt Jegorovi kinnistuga töötamise eest miljonite kroonide eest aktsiaid omandanud Kalle Tenno ja Eino Tamme väitsid, et tegu oli kingitusega. Kohus leidis siiski, et summad tuleb maksustada tulumaksuga ja mehed pidid tasuma mitu miljonit krooni tulumaksu.

Riigikohus leidis:

• Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust.
• Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus.
• See oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.

Tulemas on veel maksuotsuseid
Ranno Tingas, Ernst ja Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant

Ehkki Eestis on õiguse allikaks seadus, on seaduste ühetaolise kohaldamise seisukohalt olulised kohtulahendid. Riigikohus võtab muu hulgas menetlusse, kui see on oluline seaduste ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

Siiski peab arvestama, et kohus teeb iga otsuse konkreetsetest asjaoludest lähtudes ning seetõttu ei tohi lahendeid laiendavalt tõlgendada ning teadmata konkreetseid asjaolusid võib teha enda jaoks valesid järeldusi. Ehkki aastate jooksul on Riigikohus teinud otsuseid päris paljudes maksuasjades, on kindlasti neid tulemas veel ja veel, sest paraku on meie maksuseadustes palju tõlgendamisruumi ning ka maksuhalduri seisukohad ei ole alati järjepidevad.

Kohtulahendid on palju mõjutanud Eesti maksukeskkonda ja seetõttu on väga positiivne, et paljud maksumaksjad on julgenud vaidlustada maksuhalduri haldusakte, mille tulemusena võime rääkida Riigikohtu seisukohtadest.

Originaalartikkel

Loe ka:
www.nc.ee – Eesti Vabariigi Riigikohtu lehekülg, kus on kättesaadavad kõik kohtulahendid