|
Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat Vahur Kivistik esindas klienti positiivses kohtuvaidluses Riigikohtus haldusasjas nr 3-3-1-48-10, milles käsitleti maksuvõla ajatamise lubatavust, kui maksuotsuse täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud.
Riigikohus asus 25.04.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-10 seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võta ära maksukohustuslasele soodsate abinõude rakendamise võimalust. Maksuvõla ajatamine kui maksukohustuslasele soodsa sisuga otsuse tegemine on lubatud ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal.
Samuti on riigikohus selgitanud ajatamisotsuse võimalikke lisatingimusi, esialgse õiguskaitse mõju ajakava täitmisel ning õiguskaitse määrusele esitatavaid nõudeid.
Maksukohustuse tekkimine
Maksukohustus tekib reeglina vahetult seaduse alusel. Samuti tuleneb maksukohustuse täitmise tähtpäev üldjuhul vahetult seadusest. Maksuotsusega määratud maksuvõlg on tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse.
Riigikohus selgitas lahendis nr 3-3-1-48-10, et maksuotsuse kui haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei mõjuta seadusest tuleneva maksuvõla olemasolu, kuigi võib piirata maksuvõla sundtäitmist ja avalikustamist (p 16).
Maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamine
Maksuhalduril on õigus asuda maksuvõlga sisse nõudma, kui maksuotsuses märgitud maksu tasumise tähtpäev on möödunud. Vaide või kaebuse esitamine ei takista maksuotsuse täitmist.
Selleks et maksuhaldur ei asuks võlga sisse nõudma, on võimalik taotleda vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamist (MKS § 146) või kohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist (HKMS § 121).
Maksuvõlg maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamise ajal
Maksuotsuse täitmise peatamist on riigikohtu halduskolleegium käsitlenud 16. juuni 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-21-08.
Riigikohus leidis, kuna isikul ei ole maksuteate täitmise peatamise ajal kohustust maksu tasuda, ei saa teda käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on saabunud või mitte (otsuse p 8).
Kolleegium pidas selles kohtuasjas eeskätt silmas seda, et maksuteate täitmise peatamise ajal ei saa maksukohustuslasel tekkida intresside tasumise kohustust (vt viidatud otsuse p 10), samuti seda, et maksuhaldur ei saa maksuteate täitmise peatamise ajal MKS § 27 lg 1 p 4 kohaselt avalikustada maksuvõlga (vt viidatud otsuse p 9).
Ajatamise võimalus esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal
MKS § 111 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine ning ajakava kehtivuse ajal MKS § 117 lg 2 alusel intressimäära 50% vähendada.
Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-48-10 puhul oli äriühingule tehtud maksuotsuse täitmine kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras peatatud ning sellest tulenevalt ei kajastatud ka avalikus andmebaasis maksuvõlga. Äriühing taotles maksuvõla tasumise ajatamist, kuid maksuhaldur ei rahuldanud taotlust põhjendusel, et äriühingul puuduvad maksukohustuslaste registri andmetel maksuvõlad.
Riigikohus asus haldusasjas nr 3-3-1-48-10 seisukohale, et ajatamistaotluse esitamise ajal ja ajatamistaotluse menetlemist lõpetava vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli äriühingul selline vaieldav maksuvõlg, mida sai ajatada.
Riigikohus märkis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võta ära maksukohustuslasele soodsate abinõude rakendamise võimalust. Esialgne õiguskaitse ei tohi halduskohtusse pöördunud isiku olukorda halvendada. Kuna maksuvõla ajatamisega kaasnevad maksukohustuslasele soodsad tagajärjed, mida esialgne õiguskaitse ei võimalda, siis peab kolleegiumi arvates olema maksuvõla ajatamine kui maksukohustuslasele soodsa sisuga otsuse tegemine lubatud ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal.
Esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamisel ja maksuvõla ajatamisel on erinevad, kuid mitte teineteist välistavad eesmärgid ja sisu. Esialgse õiguskaitse kestus sõltub kohtumenetluse kestusest, mis ei ole maksukohustuslasele selgelt prognoositav.
Kuigi maksuvõla ajatamist saab taotleda ka pärast esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse lõppu, jääb maksukohustuslane sellisel juhul ilma võimalusest taotleda MKS § 117 lg 2 alusel intresside vähendamist esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaks.
Kolleegiumi arvates peab maksukohustuslasel olema õigus ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal taotleda maksuvõla ajatamist, sealhulgas intresside vähendamist. Samas märgib kolleegium, et intressimäära vähendamise otsuse puhul on tegemist maksuhalduri kaalutlusotsusega.
Kolleegium selgitas, kui halduskohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud maksuotsuse täitmise, siis ei ole lubatud maksuotsusest tuleneva rahalise nõude sundtäitmine täitemenetluse korras, kuid maksukohustuslasel on õigus esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal nõue täita vabatahtlikult. Sel juhul võtab maksuhaldur täitmise vastu ning lõpetatakse võlalt intresside arvestamine.
Ajatamisotsuse lisatingimused
Riigikohus on lahendis 3-3-1-48-10 käsitlenud ka ajatamisotsuse lisatingimusi ning ajakava mittetäitmise tagajärgi esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal ja lõppemisel.
Ajakava mittetäitmise tagajärjed
MKS § 113 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, ei täida asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri aktsepteeritavat asendustagatist, on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:
1) tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;
2) tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ 117 lõige 2);
3) arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 kehtestatud määras.
Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-48-10 (p 20): “Kui halduskohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud maksuotsuse täitmise ja maksukohustuslane taotleb sama maksuvõla ajatamist, siis on maksuhalduril õigus otsustada ajatamine lisatingimusega, et niikaua kui maksuotsuse täitmine on peatatud, ei järgne maksukohustuslasele ebasoodsaid tagajärgi, kui ta ei pea kinni ajatamisotsusega kinnitatud ajakavast.
Kui selline ajatamisotsus näeb ette intressi vähendamist, siis on maksukohustuslasel siiski õigus vabatahtlikult täita oma maksukohustusi vastavalt ajatamisotsusega kinnitatud ajakavale ning sel juhul on maksukohustuslasel õigus nõuda ajatatud maksuvõlale vähendatud intressimäära kohaldamist.
Kui esialgse õiguskaitse kehtivus lõpeb, on ajatamisotsusega kinnitatud ajakavas toodud maksetähtpäeva rikkumise korral maksuhalduril õigus rakendada MKS § 113 lõikes 1 nimetatud meetmeid (tunnistada ajatamisotsus kehtetuks ning asuda maksuvõlga sundkorras sisse nõudma).”
Seega tuleks esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal taotleda ajatamisotsuse kinnitamist lisatingimusega. Sel juhul on maksukohustuslasel õigus ajakava täita, kuid täitmata jätmise korral ei ole maksuhalduril õigust rakendada üldiseid meetmeid (MKS § 113 lg 1).
Ajakava alguse edasilükkamine
Riigikohus selgitas, et maksuhalduril on õigus kehtestada ajatamisotsus ka näiteks sellise lisatingimusega, et maksuvõla tasumise ajakava algab hetkest, mil esialgse õiguskaitse kehtivus lõpeb. Sel juhul ei peaks maksukohustuslane pärast kohtulahendi jõustumist või esialgse õiguskaitse määruse tühistamist esitama uut ajatamistaotlust ning ta oleks kaitstud maksuvõla kohese sundtäitmise eest.
Õiguskaitse tagajärgede õigusselgusest
Täiendavalt leiab kolleegium (3-3-1-48-10, p 20), et õigusselguse huvides tuleks maksuhalduril või kohtul maksukohustusega seotud haldusakti täitmise peatamise korral vastavas haldusaktis või kohtumääruses alati täpsustada, millises osas peatamine toimub ja millised on peatamise ajal maksuhalduri ja maksuvõlglase õigused ja kohustused.
Riigikohtu halduskolleegium on 8. aprilli 2004. a määruses asjas nr 3-3-1-13-04 (p 18) rõhutanud, et halduskohtul tuleb tagada esialgse õiguskaitse määruse üheselt mõistetavus, et nii protsessiosalistele kui ka muudele isikutele oleks selged esialgse õiguskaitse õiguslikud tagajärjed.
Monika Nõlv
Hansa Law Offices
monika.nolv@hansalaw.ee
|
