Riigikohus selgitas vastutusotsuse tegemist puudutanud lahendis, et äriühingu juhatuse liige ei või dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.
Samas haldusasjas puudutas riigikohus ka küsimust, kas maksuhaldur peaks finantseerima äriühingu pankrotimenetlust selle raugemise vältimiseks. Kohus leidis, et see on eelkõige maksu- ja tolliameti kaalutlusotsus.
Riigikohtus arutusel olnud asjas käis vaidlus selle üle, kas juhatuse liige peab isiklikult vastutama pankrotistunud äriühingu maksuvõla eest. Seadus võimaldab maksu- ja tolliametil pöörata maksuvõla juhatuse liikme vastu juhul, kui ta rikkus oma kohustusi, on võla tekkimises süüdi ja ettevõttel endal pole võla tasumiseks vara.
Maksu- ja tolliamet tegi 2019. aastal OÜ FCC Betoonitööd endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse, millega teda kohustati tasuma äriühingu maksuvõlga, mis ulatus koos viivisega ligi 130 000 euroni.
Maksuhaldur selgitas, et FCC Betoonitööde pankrotimenetlus lõppes raugemisega, sest osaühingul puudus vara, mistõttu polnud võimalik võlga sisse nõuda äriühingu vara arvel.
Juhatuse liige oli aga esitanud maksu- ja tolliametile valeandmeid ja korrektsete deklaratsioonide esitamise hetkeks oli äriühing muudetud varatuks. Täpsemalt oli juhatuse liige võõrandanud enamuse äriühingu sõidukeid turuhinnast odavamalt oma lähikondsetele ning allesjäänud vara viidi osaühingust dividendidena välja. Viimane suurendas maksuvõlga veelgi.
Kohtuasja põhiline vaidlusküsimus oli selles, kas maksu- ja tolliamet saab panna juhatuse liikme vastutama äriühingu maksuvõla eest, kui ta täitis osanike korraldusi. Nimelt tegid dividendide maksmise otsused osanikud, mitte juhatuse liige. Osanikelt aga maksu- ja tolliamet seaduse järgi äriühingu maksuvõlga vastutusotsusega sisse nõuda ei saa.
Riigikohus: pankrotimenetluses osalemine on maksu- ja tolliameti otsustada
Riigikohtu halduskolleegium jättis täna FCC Betoonitööde endise juhatuse liikme kaebuse rahuldamata. Kolleegium rõhutas, et äriühingu juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest oma isikliku varaga, kui ta rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning maksuvõlg tekkis selle tagajärjel.
Juhatuse liige ei tohi astuda teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks, kui selle tulemusel jääb maksukohustus täitmata. Muu hulgas ei või juhatuse liige osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.
Kohtuasja arutamisel tekkis ka küsimus, kui suuri pingutusi peab maksu- ja tolliamet tegema äriühingu pankrotimenetluses, et nõuda äriühingust välja viidud vara maksuvõla katteks tagasi äriühingult endalt.
Riigikohus selgitas, et kehtiv õigus ei pane maksuhaldurile kohustust vältida pankrotimenetluse raugemist ja maksu- ja tolliamet peab ise hindama pankrotimenetluses deposiidi tasumise otstarbekust. Kohtul tuleb ainult kontrollida, et maksu- ja tolliamet ei toimiks ilmselgelt meelevaldselt, eelistades juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamist pankrotimenetluses osalemisele. Selle asja materjalidest ei nähtu, et maksu- ja tolliamet oleks teinud ilmselge kaalutlusvea.
Riigikohtu ostus 3-19-1161
