Maksuvõlgade tasumise ajatamine  annab võimaluse jagada oma maksuvõlgnevuse tasumine pikema aja peale ja vähendada sellelt arvutatavat intressi.

Maksuvõla ajatamist reguleerivad:

• maksukorralduse seaduse §-d 111-113.
• täpsem regulatsioon on sätestatud rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 “Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord”.

Alates 2009.a 1. jaanuarist saab ajatada kõiki maksuvõlgu (varem ei saanud ajatada kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ning maksu kinnipidaja maksuvõla tasumist, kui maksuvõlg tekkis sellest, et maksusumma jäeti kinni pidamata või tasumata).

Maksuvõla ajatamiseks tuleb maksuhaldurile esitada taotlus ja tasumise ajakava. Taotluses tuleb põhjendada  maksuvõla tekkimise ja tasumise ajatamise vajadust. Samuti tuleb põhjendada, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise ajatamise perioodil lisaks jooksvatele maksudele tasuda ka ajatatud maksuvõlga (tavaliselt nõuab maksuhaldur rahavoogude prognoosi kogu ajatatava perioodi kohta).

Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatiseks võib olla:

• käendus;
• deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma;
• riigi kasuks seatud registerpant;
• hüpoteek.

Praktikas on enamlevinud tagatisena hüpoteegi nõudmine (sel juhul tuleb esitada maksuhaldurile ka kinnisvara hindamise akt). Millises ulatuses peaks vara väärtus olema kohustusest suurem, otsustab maksuhaldur igal üksikul juhul eraldi. Tavapäraselt aktsepteerib maksuhaldur tagatist, mis ületab 30% võlasummat.

Seadus ei sätesta maksimaalset ajatamisperioodi pikkust ega minimaalsete maksete suurust. Sõltuvalt võimalustest ning põhjendustest, võib see olla väga erinev (mõnest kuust mitme aastani).

Maksuhaldur võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase:

• varalist seisundit;
• majandusnäitajaid;
• varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist;
• maksuvõla ajatamise otstarbekust;
• tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust;
• asjaolusid, mis on sätestatud MKS § 112 lõikes 4 ajatamise taotluse rahuldamata jätmise alustena.

Maksuhalduril on õigus nõuda täiendavaid dokumente eelnimetatud  asjaolude kindlaks tegemiseks. Tavapäraselt tõendab maksukohustuslase varalist seisundit ja majandusnäitajaid bilanss, mis tuleks koostada taotluse esitamise aja seisuga (eelmise majandusaasta bilanss ei ole piisav, kuna ei kajasta hetke olukorda).

Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus üldjuhul 20 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida.

Maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:

• taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või
• maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates (§ 129) või
• maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või
• maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks või
• maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist või
• esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.

Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates (s.o 0,06% asemel 0,03% päevas).

Kuna maksuhalduril ei ole kohustust iseseisvalt intressi vähendada, siis tuleks intressi vähendamist kindlasti koheselt koos ajatamisega taotleda.

Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksuvõlglast jooksvate maksukohustuste täitmisest.

Kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse või ei täida asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri aktsepteeritavat asendustagatist, siis on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:

• tunnistada maksuvõla ajatamine kehtetuks;
• tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine;
• arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi § 117 lõikes 1 kehtestatud määras(s.0 0, 06 %).

Juhime tähelepanu, et ka juhul, kui maksuotsuse vaidlus on kohtus pooleli, tasub siiski ajatamist taotleda. Ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaks määramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt (sellisel seisukohal on olnud Riigikohus lahendis 3-3-1-9-06).

Maksuvõla tasumisest keeldumise otsus  või ajakava kehtetuks tunnistamise otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul nii vaide- kui ka kohtumenetluses.

Täiendavalt väärib märkimist, et ajatamistaotluse edukus sõltub märkimisväärses osas oskusest oma seisukohti ja põhjendusi esitada ning neid kaitsta. Maksuhalduri esialgne seisukoht ajatamise tingimuste või võimatuse osas ei pruugi olla lõplik, mistõttu lisaks taotluse esitamisele tasub kindlasti vahetult suhelda ka küsimusega tegeleva ametnikuga. Ajatamise juures tasub kasutada õigusnõustaja abi, kes omab teadmisi ja kogemusi maksuhalduriga suhtlemisel.

Loe lisaks

• Lihtsustatud korras maksuvõlgade ajatamisest
• Maksuvõlgade tasumise ajatamine – juriidilisele isikule
• KKK – Maksuvõla ajatamine