Eraisikult kauba ostmisel võib maksukohustuse jagada sisuliselt kaheks. Maksukohustus, mis võib tekkida kauba ostjal ehk siis äriühingul ja maksukohustus kauba müüjal.

Kauba soetamisel ostjal tekkiv võimalik maksukohustus

Kui kaup soetatakse ettevõtlusega seotud eesmärgil, siis kauba eest raha makstes on vaja selgusele jõuda, kas tulumaks tuleb kinni pidada või mitte ning kas ostjal võib tekkida ka teisi maksukohustusi.

Alustades tulumaksu kinnipidamisest, siis tulumaksu kinnipidaja mõiste on toodud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 40 lg 1 ja nimetatud sätte alusel on Eestis registreeritud äriühing tulumaksu kinnipidajaks.

Sama paragrahvi lg 2  p 3 alusel ei peeta tulumaksu kinni äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) tehtud väljamaksetelt ja seda tingimusel, kui väljamakse on saaja ettevõtlustuluks või seotud vara soetamisega füüsilisest isikust ettevõtjalt, sealhulgas kapitalirendi tingimustel.

Seega oleme jõudnud järelduseni, et tulumaksu ei tule kinni pidada väljamaksetelt, mis on tehtud ainult äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale ja kui väljamakse on saaja ettevõtlustuluks või väljamakse on seotud vara soetamisega füüsilisest isikust ettevõtjalt.

Tulumaksuseaduses ei ole sätestatud vara mõistet, mistõttu peaksime kasutama vara mõiste sisustamisel üldlevinud tähendust. Raamatupidamises loetakse varaks kogu bilansi aktiva poolt, seega nii käibe- kui ka põhivara. 

Arvestades eeltoodud maksuseaduses toodud sätetes märgitut ei ole äriühing kohustatud tulumaksu kinni pidama käibe- ja põhivara eest füüsilisele isikule makstud summadelt, kui selle vara müüja on registreeritud äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjaks ja see väljamakse tehakse füüsilisest isikust ettevõtjale.

Teisisõnu vabastatakse tulumaksu kinnipidamisest kõik vara eest tehtavad väljamaksed, mis tehakse äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kuid otsene vabastus ei rakendu nendele isikutele tehtud väljamaksetele,  kes ei ole äriregistris ettevõtjana registreeritud.
 
TuMS  § 41 lg 3 alusel peetakse tulumaks kinni füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt ka muult väljamakselt. Kahjuks ei ole siin seadusandja täpsustanud, mida tuleb lugeda muu väljamaksena, millelt siis väljamakse tegija peab tulumaksu kinni pidama.  

Seega ei saa üheselt välistada, et TuMS § 41 lg 3 alusel ei võiks tekkida  kellelgi soovi siiski väita, et väljamakse tegijal on kohustus tulumaks kinni pidada.  

Samas on väga raske maksuhalduril nõuda, et väljamakse tegija peaks suutma hinnata, kas selle vara eest tehtav väljamakse kuulub saaja jaoks tulumaksuga maksustamisele või mitte. 

Seda enam, et vara võõrandamise korral kuulub tulumaksuga maksustamisele ainult kasu vara võõrandamisest (TuMS § 15 lg 1).

Isegi olukorras, kus füüsiliselt isikult kauba soetaja sooviks saada teada, kas selle kauba müügist saadud kasu kuulub maksustamisele või mitte, ei ole ostjal ilma täiendava info kogumiseta võimalik tuvastada, missugune osa tehtavast väljamaksest oleks tulumaksuga maksustamisele kuuluv ja missugune osa mitte.

Kauba müüja aga ei ole kohustatud andma informatsiooni, mis on müüdava kauba soetusmaksumus. Seega puudub väljamakse tegijal võimalus määrata kindlaks väljamakstava summa maksustatav osa.

Füüsilise isiku enda kohustus maksta kasult maksu    

Tuleb ka arvestada, et vara võõrandamisest saadav kasu on üheks vähestest tulu liikidest, mille kohta peab füüsiline isik ise maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks esitama maksuhaldurile deklaratsiooni, kus alles selgub tegelikult maksustamisele kuuluva tulu suurus.

Rahandusministri 26.11.2007 a määrusega nr 53 "Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine" kinnitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormidel ja märkuste alusel  puudub võimalus kajastada vara võõrandamisel juba kinnipeetud tulumaksu.

Seega arvestades tulumaksuseaduses vara võõrandamisest saadud kasu maksustamise põhimõtteid ja kinnipeetava tulumaksu regulatsiooni koosmõju ning seaduse alusel vastu võetud määrustes sätestatut võib jääda seisukohale, et füüsiliselt isikult kauba soetamisel ei ole äriühing kohustatud tulumaksu kinni pidama ja seda ka siis, kui müüja ei ole registreeritud äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Ettevõtte tulumaksukohustuse risk

On olukordi, kus füüsiline isik soovib küll kaupa müüa, kuid ei soovi selle kohta esitada mitte mingisugust dokumenti.

Füüsiliselt isikult kauba soetamisel peab äriühing arvestama, et kui müüjaga ei sõlmita ostu-müügi lepingut või kui müüja ei esita müüdud kauba kohta arvet, siis võib tekkida äriühingul tulumaksu kohustuse risk.

Maksukohustuse tekkimise aluseks on sellisel juhul juba TuMS § 51 lg 2 p 3. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. 

Algdokumendile kehtestatud nõuded

Algdokument peab sisaldama alljärgnevat informatsiooni:

1. dokumendi nimetus ja number;
2. koostamise kuupäev;
3. tehingu majanduslik sisu;
4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5. tehingu osapoolte nimed;
6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Äriühingu maksuriski seisukohalt on oluline ka müüja isiku kindlaks tegemine ja seda eriti olukorras, kus kauba eest tasutakse sularahas või kui kaupa ostetakse füüsilise isiku käest juba suuremates summades.