Käesolevas artiklis tuletame meelde rahavoogude aruande põhiolemuse, püüame selgitada aruande koostamise põhimõtteid ja tutvustame rahavoogude aruande tõlgendamise võimalusi.
Raamatupidamise Toimkonna Juhendis (RTJ) nr 2 §30-37 on ära määratletud rahavoogude aruande põhimõisted ja vastavad kirjeldused rahavoogude aruande koostamiseks.
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).
Rahavoogude aruande olemus
Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade ettevõtte poolt toodetavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgast.
Rahavoogude aruanne näitab käsitletava firma tegelikke rahavoogusid aasta jooksul.
Rahavoogude aruande eesmärgid on
- anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta;
- aidata hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist, kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
- prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
- hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
Majandusarvestuses seob rahavoogude aruanne aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates nii raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes.
Infot raha allikatest ja kasutamisest on võimalik saada ka teatud määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, kuid ammendava ülevaate raha liikumisest annab siiski üksnes rahavoogude aruanne.
Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt bilansikirje – raha – muutusi tegevusaasta jooksul.
Arvestuses kasutatav põhivalem on järgmine:
raha juurdevoog – raha väljavoog = rahalise vahendite muutus
Rahavood jagunevad vastavalt nende liikumise eesmärkidele:
- rahavoog äritegevusest
- rahavood firma investeeringutest
- rahavood finantseerimistegevusest
Kasutatavad mõisted rahavoogude aruandes
Äritegevus -ettevõttele tulu tootev põhitegevus, mis ei ole investeerimis- ja finantseerimistegevus.
Investeerimistegevus – pikaajaliselt kasutatava vara ja muude rahalähenditeks mitteloetud investeeringute soetamine, deponeerimine ja müügitegevus.
Finantseerimistegevus – tehingud, mis muudavad omakapitali suurust ja struktuuri ning ettevõtte laenutegevust.
Raha ekvivalent – lühiajalised (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides) (IAS 7 p 6–7).
Rahavoogude aruande koostamine
Andmed rahavoogude aruande koostamiseks saadakse perioodi algbilansist, lõppbilansist ja kasumiaruandest.
Rahavoogude aruande koostamiseks kasutatakse otse- või kaudmeetodit. Otse- või kaudmeetodi erinevus seisneb põhitegevuse rahakäibe erinevas kajastamises.
Investeerimis- ja finantseerimistegevust kajastavad aruandeosad on mõlema meetodi rakendamisel identsed.
Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit (IAS 7 p18).
Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad. (IAS 7 p14).
Kaudmeetodi tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks vaadeldava perioodi kasumiaruande (IAS 7 p18(b), IAS 7 p20).
Meetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit:
(a) mitterahaliste tulude ja kuludega
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega;
(c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist
|
|
|
RAHA LAEKUMINE |
RAHA VÄLJAMAKSE |
|
laekumised müügist |
maksed hankijatele |
|
laekumised teenuste osutamisest |
maksed töötajatele |
|
laekunud dividendid |
makstud intressid ( alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all; IAS 7p33) |
|
tagasisaadud maksud |
makstud maksud |
|
laekunud kindlustussummad |
tasutud kindlustusmaksed |
Rahavoogude aruandes kajastatavad makstud intressid sisaldavad ka neid intresse, mida kapitaliseeritakse varade soetusmaksumuses vastavalt juhendile RTJ 5 (IAS 7 p32).
Kui kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda eelnevalt korrigeerida :
- materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus;
- kasum/kahjum põhivara müügist;
- investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud;
- finantstulud ja finantskulud.
Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Antud juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja –kulud ning tulumaks).
Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (IAS 7 p21). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (IAS 7 p16):
|
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOG |
|
|
RAHA LAEKUMINE |
RAHA VÄLJAMAKSE |
|
materiaalse ja immateriaalse põhivara ost müük |
materiaalse ja immateriaalse põhivara ost |
|
kinnisvarainvesteeringute müük |
kinnisvarainvesteeringute ost |
|
antud laenude laekumised |
teistele osapooltele antud laenud |
|
tütar- ja sidusettevõtete müük |
tütar- ja sidusettevõtete ost |
|
saadud intressid ja dividendid |
ettemaksed põhivarade eest |
|
muude finantsinvesteeringute müük |
muude finantsinvesteeringute ost |
Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (IAS 7 p21). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad eraldi), sealhulgas (IAS 7 p17):
|
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOG |
|
|
RAHA LAEKUMINE |
RAHA VÄLJAMAKSE |
|
laenude saamine |
saadud laenude tagasimaksmine |
|
omaaktsiate müük |
omaaktsiate ostmine |
|
aktsiate emiteerimine |
kapitalirendi maksed |
|
laekumised võlgade, hüpoteekide, pikaajaliste võlakirjade müügist |
dividendide maksmine |
Rahavoogude aruande tõlgendamine
Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks toome välja rahavoogude mudelid erinevate kategooriate kohta.
Järgnevas tabelis ongi välja toodud erinevate ettevõtete näidete varal võimalikud rahavoogude tõlgendamise mudelid:
|
Äritegevus
|
Investeeringud
|
Finantseerimine
|
Rahavoogude mudel
|
|
| „ A „ |
+
|
–
|
+
|
1
|
| „ B “ |
+
|
+
|
–
|
2
|
| „ C “ |
+
|
–
|
–
|
3
|
| „ D “ |
–
|
+
|
+
|
4
|
Ettevõte "A" – selle ettevõtte äritegevusest saadavad rahavood on positiivsed, investeeringute rahavood negatiivsed ja finantseerimise rahavood positiivsed.
Ettevõte rahavood vastavad mudelile 1 ja ettevõtet "A" võiks kirjeldada ettevõttena, mis kasutab äritegevusest saadavaid rahavoogusid ja uut finantseerimist oma tegevuse laiendamiseks.
Ettevõte "B" – selle ettevõtte äritegevusest ja investeeringutest saadavad rahavood on positiivsed ja finantseerimine on negatiivne.
Seega ettevõtte rahavood vastavad teisele mudelile ja seda ettevõtet võiks kirjeldada ettevõttena, mis kasutab positiivset rahavoogu äritegevusest ning müüb oma vara võlgade tagasimaksmiseks ja omanikele tulu teenimiseks.
Ettevõte "C" – selle ettevõtte äritegevusest teenitud rahavood on positiivsed ja investeeringutest ning finantseerimisest on negatiivsed.
Ettevõte tegevuse rahavood vastavad kolmandale mudelile ja võib öelda. et ettevõte kasutab äritegevusest saadud rahavoogusid oma äritegevuse laiendamiseks ning laenude tagasimaksmiseks ja seeläbi omanikele tulu teenimiseks.
Ettevõte "D" – Rahavood äritegevusest on negatiivne ja investeeringutest ja finantseerimisest saadavad rahavood on positiivsed.
Ettevõte vastab neljandale mudelile ja võib välja lugeda, et ettevõttel on probleeme äritegevusest laekuvate rahadega, mida leevendatakse vara müümisega ja uute võlgade võtmisega või lisafinantseerimisega omanikelt.
