Dividendide maksmine oma firmast on lihtne ja mis peamine – meeldiv. Siiski varitseb siin terve hulk ohte, millest tasub sekelduste vältimiseks hoiduda. Halvimal juhul tähendavad need eksimused maksuhalduri külastust, lisaraha otsimist või koguni dividendide tagasimaksmist. Hüva nõu annavad maksu- ja ärinõustamisteenuseid pakkuva ettevõtte BDO Eesti asjatundjad.

Kuidas on õige dividende maksta?

Üldjuhul võib dividende maksta eelmistel aastatel teenitud kasumist pärast seda, kui omanikud (osaühingupuhul osanike koosolek ja aktsiaseltsi puhul aktsionäride üldkoosolek) on majandusaasta aruande kinnitamise otsuse vastu võtnud, kinnitanud selles puhaskasumi olemasolu ning majandusaasta aruande äriregistrile esitanud¹. Neid eeldusi järgimata tehtud otsus on tühine ÄS § 177¹ lõike 1 järgi. Kui ettevõte on varasematel aastatel olnud kahjumis, siis see summa vähendab võimalikku väljamakstavat dividendi summat. 

Kui suur osa kogunenud kasumist dividendidena välja makstakse, siis selle otsuse peavad tegema omanikud ning otsus tuleb vormistada kirjalikult. Kui firmal on üks omanik, on otsustusprotsess muidugi lihtsam. Dividendide maksmiseks peab juhatus või omanikud eelnevalt esitama kasumi jaotamise ettepaneku. Ettepanekus fikseeritakse, kui palju dividende maksta ja omanikud ei saa sellest summast suuremaid dividende määrata. Osaühingul, millel on nõukogu, tuleb kasumi jaotamise ettepanek esitada nõukogule ja ÄS § 333 lõike 2 järgi on nõukogul õigus see ettepanek muuta.

Dividendide väljamaksmise otsust ei pea tegema koos aastaaruande esitamisega äriregistrile. Põhimõtteliselt võib majandusaasta kasumi jaotamise otsust teha kuni järgmise majandusaasta aruande kinnitamiseni ja esitamiseni äriregistrile. Samuti võib sellel perioodil dividendideks makstavat summat muuta (suurendada või vähendada), kui kõik omanikud muudatusega nõus on. Kui omanik(ud) ei nõustu pärast otsust tehtud muudatustega, on äriühingul kohustus dividendid siiski juba tehtud otsuse alusel välja maksta. Sellele vaatamata on äriühingul õigus hea usu põhimõttele tuginedes nõuda omanikelt sellis(t)e muudatus(t)ega nõustumist. Dividendide suurendamise korral on vajalik ka ajakohastatud kasumi jagamise ettepanek juhatuselt või omanikelt.

Mõistagi võivad omanikud olenemata juhatuse ettepanekus toodust otsustada, et dividende ei maksta üldse, kui plaanis on näiteks mõni investeering või laenu tagasimakse.

Kui selline õigus on fikseeritud põhikirjas, võib aktsiaselts lasta välja aktsiaid, mis võimaldavad saada dividende eelisjärjekorras. Omanikule makstakse osa kasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti.

Kui äriühing teenis eelmisel majandusaastal kasumit, jooksval aastal aga satuti kahjumisse, võivad omanikud dividendide väljamaksmise otsuse ikkagi ära teha eeldusel, et kahjum ei ületa varasematel aastatel kogunenud ja veel välja maksmata kasumeid, mida seadus lubab välja maksta.

Dividende ei pea seejuures kohe ja ühekorraga välja maksma, lihtsalt väljamaksmise kord tuleb äriühingu põhikirjas või omanike koosoleku otsuses fikseerida. Lisaks tuleb  arvestada asjaoluga, et, kui omanikud on kord oma otsuse juba teinud, tekib igal omanikul õigus dividendide väljamaksmist nõuda selles otsuses fikseeritud korra järgi. Kuna dividendi maksmise kohustuse näol on tegemist võlasuhtega omaniku ja äriühingu vahel, siis kohustuse viivitamisega kaasneb omaniku viivise maksmise nõue alates dividendi maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivisemääraks on sellisel juhul põhikirjas sätestatud määr, selle puudumisel seadusejärgne viivisemäär.

Üldjuhul tuleb dividende maksta rahas, omaniku nõusolekul võib talle makse teha ka muu varaga.

Ebaõigesti (seadusega vastuolus) välja makstud dividendidega kaasneb oht, et kui omanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Kui omanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik ühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Väljamakse tagastamist dividende maksnud ettevõttele võib nõuda ka võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet selle vara arvel rahuldada.

Oluline on teada, et sellised võimalikud nõuded aeguvad alles viie aasta möödumisel ning ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse (ja nõukogu) liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest koos väljamakse saanud omanikuga solidaarselt.

Millal võib maksuhaldur lugeda makstud dividendid varjatud töötasuks?

Viimastel aastatel on maksuamet võtnud senisest suurema tähelepanu alla juhud, kus eeldatavasti maksude optimeerimise eesmärgil on füüsilisest isikust omanikele makstud töötasu asemel dividende. Maksuamet soovib seda käsitleda kui maksudest kõrvalehoidmist, sest dividendidelt makstakse ainult ettevõtte tulumaks, töötasult tuleb maksta nii üksikisiku tulumaks kui ka sotsiaalmaks ning ettevõtte töötuskindlustusmakse.

Maksuameti seisukoht on küllaltki ühene: töötaja peab töö eest saama palka ja juhatuse liige peab saama juhatuse liikme tasu (mitte esitama arveid ja võtma oma OÜ kaudu dividende). Kui pärast töötasu ja maksude maksmist jääb kasumit veel üle, siis selle võib dividendideks maksta.

Tegelikus elus on mitmeid aspekte, mis teevad taolise tõlgendamise maksuametile kergemaks, eriti kui tegemist on alustava väikefirmaga. Näiteks, tihti otsustab inimene ettevõtlust alustada just nõnda, et pakub oma teenust (näiteks raamatupidamisteenust) endisele tööandjale. Riigilt saadavate maksutulude mittevähendamiseks peaks ta maksma endale täpselt sama suurt palka, nagu ta ise sai palgatöötajana. Sellisel juhul aga ei pruugiks tal koguneda piisavalt vahendeid firma edasiarendamiseks ja lisatöökohtade loomiseks.

Seega, tegelikult sõltub palju sellest, mida ettevõtja edasi teeb ja kuidas oma tegevust korraldab. Näiteks, kas ta jääb vaid oma endisele tööandjale teenust pakkuma või hangib uusi kliente juurde ja/või loob uusi töökohti.

Esimesel juhul on tal maksuhaldurile kordades raskem tõendada, et tegemist pole maksudest kõrvalehoidmisega. Seetõttu on hea omada tõendusmaterjale ja oma tegevused äri laiendamisel dokumenteerida (äriplaanid, strateegiad, meilivahetused (potentsiaalsete) koostööpartneritega, läbirääkimised klientide leidmiseks, töötajate värbamisläbirääkimised jmt).

Võib meeldida või mitte, aga esimesed sellealased kohtulahendid on andnud maksuhaldurile õiguse tõlgendada arve esitamist varjatud palgamaksmisena järgmiste ühe või mitme teguri olemasolul:

• lepingupooled jätkasid varem töölepingus kirjas olnud kohustuste täitmist. Tegemist on nn mustvalge üleminekuga, kus eilseni sain palka, tänasest teen firma ja hakkan arveid esitama. See on olukord, kus varasem töösuhe surutakse ettevõtluse raamidesse; 
• arvete regulaarsus: ettevõtja esitab arve igas kuus ühes ja samas summas (nn fikseeritud kuutasu);
• teenuse osutamine ainult või peamiselt ühele kliendile;
• ettevõtja maksab endale palka, mis on selgelt väiksem, kui selle valdkonna töötajad tavapäraselt saavad; üks levinud viis on maksta endale ettevõtjana miinimumpalka (et oleks ravikindlustus) ning ülejäänud võtta dividendidena välja.

Tasub mõista, et mida rohkem on äritegevusel loetletud püsivaid tunnuseid, seda keerukam on tõendada, et tegemist ei ole varjatud töösuhtega. Sellise äritegevuse kohal ripub oht, et esitatud arveid soovitakse maksustada (üksikisiku) tulumaksu ja sotsiaalmaksuga.

Vaata nende kohtulahendite kohta lähemalt SIIT.

Kas dividende peab maksma ilmtingimata proportsioonis osalusega?

Dividendide maksmine omaniku osaluse (osa või aktsia nimiväärtuse proportsioon vastavalt osa- või aktsiakapitalist) alusel on kõige levinum viis. Kuid dividende on võimalik jagada omanike vahel ka teisiti, näiteks kui mõne omaniku panust peetakse mingil põhjusel suuremaks (näiteks rõhutatakse tegevjuhina tegutseva omaniku rolli võrreldes passiivsete omanikega). Kuid sellisel juhul peab erisuste tegemise võimalus ja viis olema sisse kirjutatud ettevõtte põhikirja.

Kuna algselt “kergekäeliselt” jagatud eelised võivad tekitada hiljem suurteks tülideks kujunevaid arusaamatusi omanike vahel, siis hilisemate probleemide vältimiseks tasub omanike vastavasisuline otsus erisuste andmise ja saamise kohta kindlasti võimalikult ühemõtteliselt fikseerida ja kõigi omanike poolt allkirjastada. Vähe sellest, võimalike probleemide vältimiseks muutuvad oluliseks ka kõik muud formaalsused: sealhulgas  tuleb järgida rangelt ka korrektset omanike koosoleku kokkukutsumise korda (omanikke on aegsasti teavitatud koosoleku toimumisajast ja -kohast, samuti on protokollitud hääletustulemus jm).

Kas ema- või isapalga (st vanemahüvitise) saamise ajal võib ka dividende saada?

Oma ettevõtte  asutamine ja sealt dividendide võtmine ei välista vanemahüvitise saamist, sest seda ei loeta reeglina töötasuks, vaid ettevõtlustuluks. Küll aga mõjutab dividendi(de) saamine isiku maksuvaba tulu. Isik, kes on kasutanud aasta jooksul tulumaksuvabastust lubatud määras vastavalt tema tulule ja lisaks on saanud sama aasta jooksul dividende, siis on isikul kohustus tuludeklaratsiooni põhjal tulumaksu juurde maksta ulatuses, mida ta tegelikult ei oleks tohtinud kasutada.

Vanemahüvitist saavale ettevõtjale on ohuks erandid, kus dividendimakseid käsitletakse varjatud töötasu maksetena.  Seega oht on seda väiksem, mida lihtsam on tõestada, et tegemist on ettevõtlusest teenitud kasumiga, mitte dividendide vormi peidetud töötasuga. Sellisel juhul ei ole muret, et vanemahüvitist vähendatakse.

Millistel juhtudel kehtivad dividendide maksmisel piirangud?

1. Sissemakse osakapitali on tegemata

Alates 2011. aastast  tohib osaühingut asutada ja äritegevust alustada ka ilma sissemakseta, juhul kui asutajaks on üksnes füüsiline isik ning osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot.

Samas, kui tekib kasum, ei luba äriseadustik dividende jagada  ega osakapitali muuta enne, kui põhikirjas kavandatud osakapital (2500-25 000 eurot) on sisse makstud ja osakapitali sissemakse tõend Äriregistrile esitatud.

Kahjuks on praegune süsteem ebaloogiline. Oleks ju loogiline, et nõutud 2500-25 000 euro osas oleks piisava kasumi korral võimalik teha ka fondiemissiooni (osakapital tasuda kasumi arvelt) või tehtaks dividendide maksmisel lihtsalt tasaarveldus.

Kuid sellist võimalust kahjuks äriseadustik ette ei näe. Reaalses praktikas kasutatakse siiski sissemaksete tegemisel viise, kus raha makstakse sissemakse tegemiseks osaühingust välja ning seejärel sissemaksena uuesti tagasi. Väljamakse vormistatakse ajalise nihkega dividendideks (või mõneks muuks väljamakseks osanikele).  

2. Omakapital ehk netovara ei tohi langeda alla lubatud miinimumi

Kui pärast dividendide maksmist langeks osaühingu netovara (netovara = varad – kohustused) 2500 eurost allapoole ja aktsiaseltsil 25 000 eurost allapoole, tohib dividende maksta ainult sel määral, et netovara ei langeks allapoole lubatud piiri.

Tähelepanelik tuleb olla ka teiste seadustes fikseeritud nõuetega, mis puudutavad netovara suurust.

3. Äriühingul on bilansis immateriaalse põhivarana arvel amortiseerimata arendustegevuse väljaminekud

Kui ettevõte tegeleb muuhulgas ka arengu- ja uurimistegevusega ning on bilanssi arvele võtnud nende tegevustega seotud väljaminekuid, mida ei ole veel täielikult kuluks kantud, siis tohib kasumit jagada vaid siis, kui arendus- ja uurimisväljaminekute jääk on väiksem kasumist, mida seaduse järgi tavapäraselt tohiks jagada.

Arendusväljaminekute immateriaalse põhivarana arvele võtmise kohta on võimalik täiendavalt lugeda SIIT.

4. Konsolideerimisgrupi emaettevõtja

Emaettevõte, kes koostab konsolideeritud aastaaruannet, leiab seadusega jagada lubatud kasumi korrigeeritud konsolideerimata omakapitali alusel (see on emaettevõtte konsolideerimata omakapital, millele arvestatakse lisaks ka tütarettevõtete ja sidusettevõtete näitajad kapitaliosaluse meetodil)².

Millised muudatused kaasnevad dividendide maksustamisel alates 2018

Seadusemuudatusega kehtestatakse regulaarselt makstavatele dividendidele soodsam maksumäär, milleks on 14% (14/86 netosummast). Äriühingud saavad kasutada soodsamat maksumäära neljandal aastal makstud dividendide puhul kolme eelneva aasta keskmise dividendi väljamakse ulatuses. Ülejäänud osa, mis ületab viimase kolme aasta keskmise väljamakse, maksustatakse tavapärase 20%-lise maksumääraga.

Näiteks, kui äriühing maksab 2018. aastal dividende, siis maksustatakse kogu väljamakse 20%-ga, 2019. aastal makstud dividendid maksustatakse 1/3 2018. aasta dividendidest 14%-ga ja ülejäänud osa 20%-ga ning 2020. aastal tehtud väljamaksed maksustatakse 1/3 2018. ja 2019. aasta dividendidest 14%-ga ja ülejäänud osa 20%-ga. Alles 2021. aastal on ettevõttel õigus kasutada kogu eelneva kolme aasta keskmise väljamakse ulatuses 14%-list maksumäära ja ülejäänud osa, mis ületab keskmist maksustatakse 20%-lise maksumääraga.

Kui ettevõte maksab 14%-lise soodusmääraga dividende füüsilisest isikust omanikule, siis peetakse füüsiliselt isikult lisaks 7% tulumaksu kinni osalt, mida ettevõte tasandil maksustati 14%-ga. Kui nimetatud dividendid maksustatakse tavapärase 20%-lise maksumääraga, siis lisakohustusi füüsilisele isikule sellest ei tulene.

---

¹ Erandiks on aktsiaseltsid, kui juhatusele on antud õigus teha aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni pooleni sellisest summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. Sellisel juhul peab juhatusel olema nõukogu vastavasisuline nõusolek ning ettemaksete tegemine tuleb fikseerida põhikirjas.

² Vt raamatupidamise seaduse § 20 lg 3.