Mooduseid heategevuse kaudu ühiskonda panustada on mitmeid ja paratamatult kerkib küsimus, kuidas  heategevust maksustatakse  ja raamatupidamises kajastatakse. Alljärgnevalt annamegi sellest põgusa ülevaate.

Teema selgitamisel tuleb alustada mõistetest. Tulumaksuseadus sätestab küll kingituste ja annetuste maksustamise põhimõtted, kuid jätab defineerimata, mida tuleks üldse kingituseks või annetuseks lugeda. Kui mõiste sisu ei tulene maksuseadusest, tuleb selle määratlemisel lähtuda teistest õigusaktidest ja tavatähendusest.

Võlaõigusseaduse järgi tähendab kinkimine seda, et üks isik (kinkija) kohustub teisele isikule (kingisaaja) andma tasuta üle talle kuuluva eseme ja võimaldama omandi ülemineku kingisaajale või tasuta loobuma varalisest õigusest kingisaaja kasuks või muul viisil kingisaajat rikastama.

Annetus on heategevuslikul eesmärgil tehtud vabatahtlik kingitus. Kingituse  või annetuse tegemine on vabatahtlik ning kingituse (annetuse) tegija mingit vastuhüve ega vastuteenet ei saa. Oluline on, et maksustamisest saame rääkida üksnes olukorras, kus kingitusel on saajale rahaline väärtus. Näiteks reklaamtrükistel või vimplitel ei ole saajale tarbimisväärtust ning seetõttu ei ole ka nende üleandmine maksustatav, kuigi nende soetamisega võib kaasneda märkimisväärseid kulusid. Samuti ei toimu maksustamist, kui näiteks superstaari-saate võitja annab kaubanduskeskuses tasuta kontserdi.

Kingituste ja annetuste maksustamine

Kuna kingitus ja annetus on oma olemuselt sarnased, siis on ka nende maksukäsitlus ühesugune. Maksustamine sõltub nii kingituse või annetuse tegija kui ka saaja isikust. Artiklis keskendume eelkõige olukordadele, kus annetuse tegijaks on residendist juriidiline isik.

Tulumaksuga maksustamisel on oluline, kas annetuse või kingituse saaja on kantud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja või mitte. Viimasel juhul tuleb tasuda tulumaksu kogu kingitud või annetatud summalt, erandiks on vaid reklaami eesmärgil jagatud kingitused, mille käibemaksuta väärtus on kuni 10 eurot.

Väärtuse määramisel lähtutakse iga kingitud eseme turuhinnast. Tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud isikutele tehtud kingitused ja annetused on teatud piirmäärade ulatuses maksuvabad. Maksumaksja võib ise valida, kumba alljärgnevast piirmäärast ta soovib rakendada:

Kui annetuse või kingituse tegijaks on füüsiline isik, tagastab riik talle tuludeklaratsiooni alusel tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud heategevuslikule organisatsioonile tehtud kingitustelt või  annetustelt tulumaksu, aga mitte rohkem kui 5% isiku maksustatavast tulust.

Heategevusüritustel osalemise tasud

Eestis korraldatakse mitmesuguseid heategevuslikke ettevõtmisi (Rat Race, heategevuslikud kontserdid jt), mille raames kogutud osavõtutasu või piletitulud lähevad näiteks vähekindlustatud suurperede laste toetuseks. Kuigi osavõtutasu eest on võimalik üheskoos sportida või kultuuri nautida, tuleks maksustamisel siiski lähtuda ürituse peaeesmärgist, milleks on vähemkindlustatute toetamine. Töötajatele näiteks Rat Race\’i jooksus osalemise võimaldamist ei tohiks käsitleda kui töötajatele hüve (erisoodustuse) andmist, vaid pigem kui töötajate kaasamist vabatahtlikku heategevusprojekti.

Kui üritust organiseeriv asutus on kantud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja, rakenduvad sellel osalejate tehtud väljamaksetele eespool kirjeldatud maksusoodustused.

Sponsorlus

Nagu eespool öeldud, peab kingituse või annetuse tegemine olema vabatahtlik ehk teisisõnu kingituse või annetuse oluliseks tunnuseks on vastusoorituse puudumine. Kui aga raha saaja kohustub kingi tegijat reklaamima, näiteks eksponeerima sponsori nime sportlase riietel, ei ole enam tegemist mitte kingituse vaid hoopis reklaamiteenuse ostmisega.

Kuna sponsorlepingute puhul on sageli mängus ka heategevuslik element, siis tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kui suures ulatuses on tegemist annetuse tegemisega ning kui suures osas ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse soetamisega.

Mõned aastad tagasi korraldas Postimees reklaamikampaania, millest saadud tulu suunas heategevusse. Sellisel juhul ostsid ettevõtted ajalehelt reklaamiteenust, mis on tavapärane ettevõtlusega seotud kulu, ning ajaleht, kes otsustas osa oma reklaamitulust kasutada heategevuslikul eesmärgil, pidi maksustamisel järgima tulumaksuseaduses annetusele ja kingitusele kehtestatud põhimõtteid.

Annetused vahendaja kaudu

Tõenäoliselt üks paremaid näiteid annetuse vahendamisest on Jõulutunneli projekt, kus spetsiaalselt selleks avatud telefoninumbritele helistamise ning sõnumite saatmise kaudu kogutud tulu kasutati erinevates heategevusprojektides. Jõulutunneli puhul on ilmselge, et raha annetaja soovis toetada näiteks lastehaiglat, mitte aga telefonioperaatorit.

Kui kogu annetustest saadud raha kantakse edasi tulumaksusoodustusega isikule, saab annetuse tegija (helistaja või sõnumisaatja) käsitleda kogu summat maksuvaba annetusena, mis tähendab, et maksuvaba piirmäära ulatuses annetustelt ei pea juriidiline isik tulumaksu tasuma ning füüsiline isik saab deklaratsiooni alusel nõuda tulumaksu tagastamist. Kui aga heategevuslikule organisatsioonile ei kanta üle kogu annetuse summat, siis kahjuks tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi rakendada ei saa.

Heategevuse kajastamine raamatupidamises

Heategevuse kajastamisel raamatupidamises tuleb enamasti järgida raamatupidamise üldpõhimõtteid. Tehtud kulutused ja kulutustega kaasnevad maksud kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Täpsem kulukirje valik sõltub kulutuse sisust ning ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadest ja kasutatavast kasumiaruande skeemist.

Kui tegemist on pikaajaliste projektide ning mitmeaastaste lepingutega, millest ettevõte saab majanduslikku kasu (näiteks turunduse eesmärgil sõlmitud lepingud), tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millises perioodis kulu kajastatakse. Kui tehinguga kaasneb raha saaja poolne vastusooritus (näiteks toetaja logo esitlemine), tuleks kulu kajastada samamoodi kui reklaamiteenuse ostmisel, see tähendab, et kulu tuleks arvele võtta osade kaupa vastavalt sellele, kui suures ulatuses on raha saaja endapoolse kohustuse täitnud.

Kui raha andmise eest hüve vastu ei saada, tuleks kulu kajastada täies ulatuses juba lepingu sõlmimisel või raha maksmisel. Samuti tasuks tähelepanu pöörata sellele, et kuna üldjuhul heategevuse eesmärgil soetatud varad ei vasta vara definitsioonile, ei ole nende bilansis kajastamine kas varude või põhivarana põhjendatud ning sellised varad  kajastatakse soetamisel kuluna.

Et  vältida hilisemaid üllatusi, on heategevuse planeerimisel kindlasti vaja välja selgitada, millised on  heategevusega seonduvad maksuaspektid ja raamatupidamises kajastamise nüansid. Samas võivad saadud uued  teadmised  aidata kaasa ettevõtte tegevuse arendamisele  ning julgustada veelgi aktiivsemale osalemisele heategevuses.