RMP toimetus on kogunud ühte artiklisse kokku juba varem avaldatud kasulikud artiklid majandusaasta aruande koostamisest, et aidata aastaaruande koostajal hõlpsamini leida vajalikku informatsiooni.

• Majandusaasta aruande koostamise erinevad etapid
  Antud artiklis on välja toodud majandusaasta aruande koostamise peamised 5 etappi ja nende lühikirjeldus
  – raamatupidamise aastaaruande koostamine
  – tegevusaruande koostamine
  – audiitorkontroll
  – majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine
  – majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
   
• Kümme sammu, mida majandusaasta aruande koostamisel järgida
  Retsept, kuidas aastaaruande koostamine sujuvaks muuta, on igale ettevõttele individuaalne. Hea oleks enne majandusaasta aruande koostamist siiski läbi mõelda, mis eelmisel aastal valesti läks, et edaspidi vigu vältida. Toome siin ära kümme lihtsat sammu, mida ei tohiks enne aruande koostamist unustada ning loomulikult tuleb neid silmas pidada ka töö käigus.
   
• Majandusaasta aruannete esitamisest 2013 aastal
  2012. aasta aruande elektroonilisel esitamisel Ettevõtjaportaalis on kasulik silmas pidada mõningaid muudatusi ja uuendusi.
   
• Majandusaasta aruande näidised (2012. a aastaaruanne)
  Antud artiklisse on koondanud erinevad majandusaasta aruande näidised ja abimaterjalid, et aidata kaasa teie aastaaruande koostamisele.
   
• E-aruande audiitori valimine ja auditeerimine
  Ettevõtjaportaali aruandluskeskkonnas vandeaudiitori määramisel ei ole tegemist audiitori nimetamisega juriidilises tähenduses, vaid antakse vandeaudiitorile juurdepääsuõigus vandeaudiitori aruande koostamiseks ja kinnituse andmiseks.
  Vandeaudiitorit on võimalik valida audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitorite nimekirjast. Aruandluskeskkonnas on ettevõtjal võimalik aruannet auditeerima valida ükskõik milline audiitorühing ja vandeaudiitor, kes on kantud audiitortegevuse registrisse.
   
• Mida on oluline teada saldoteatisest?
  Kolmteist olulisemat küsimust ja vastust, mis puudutavad saldoteatist.
  
  
• Varade inventuur annab kindlustunde
  Varade inventuur ettevõttes puudutab kõiki inimesi, kellel on kokkupuude nii juhtimistegevuse kui ka finants- ja logistikategevusega. Inventuur annab kindlustunde juhtimis- ja finantstegevuses, et aruanded on õiged ja õiglased ning logistikategevuses, et tegelik laoseis vastab laosüsteemis näidatule.
   
• Aastaaruande lisa: tehingud seotud osapooltega
  Paljud seotud osapoolte vahelised tehingud toimuvad tavapärase äritegevuse käigus ja turutingimustel. Taolised tehingud ei erine üldjuhul mitteseotud osapooltega tehtud tehingutest ei sisult ega vormilt.
  Samas võib seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute olemus teatud olukordades tekitada väärkajastamise tavapärasest kõrgemat riski.
   
• Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtus ja selle hindamine
  Millises väärtuses põhivara aastaaruandes kajastada, on ette kirjutatud Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Tänasel päeval tuleb arvestada ka sellega, kas aruannet koostatakse kehtiva RTJ või uue, 2013. aasta aruande koostamisel kohustuslikuks muutuva RTJ järgi. Põhivara hindamisel on “vana” ja “uue” RTJ märkimisväärseim erinevus selles, et uue RTJ kohaselt tuleb firmaväärtust amortiseerida, kehtiva RTJ kohaselt firmaväärtust ei amortiseerita, kuid selle väärtust tuleb igal aastal testida.
   
• Kasumi suurendamine põhivara ümberhindluse arvelt?
  Kummutamaks klikimeistrite poolt kohati jagatavat kuuldust, et põhivara ümberhindlustega saavad ettevõtted kasumeid suurendada, annab antud artikkel lühiülevaate materiaalse põhivara ümberhindluse meetodi kohta.
   
• Rahavoogude aruande olemus, koostamine ja tõlgendamine
  Käesolevas artiklis tuletame meelde rahavoogude aruande põhiolemuse, püüame selgitada aruande koostamise põhimõtteid ja tutvustame rahavoogude aruande tõlgendamise võimalusi.
   
• Rahavoogude aruanne
  Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid  (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid), rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
   
• Miks rahavoogude aruanne ei klapi?
  Audiitorkontrolli käigus tulevad tihti välja rahavoogude aruande koostamisel tekkivad levinumad vead. Vigade põhjuste leidmiseks tuletame meelde põhimõtted ja reeglid, mille järgi kõnealust aruannet koostatakse ning selgitame võimalike eksimuste kohad.
   
• Rahavoogude aruande näidis (.xls tabel RMP.ee kasutajalt)
  Tegu on exceli tabeliga, mille edastas avaldamiseks RMP.ee kasutaja ning mis sisaldab ka lihtsamaid valemeid.
   
• Aažio ehk ülekurss
  Bilansis, raamatupidamise aruandes võib tihti näha omakapitali koosseisus kirjet nimetusega “Aažio”, nüüdseks eestipärasemaks muudetud nimega “Ülekurss”.
  Nii ettevõtjatel kui ka raamatupidajatel on aga vahel jäänud arusaamatuks, mis on ülekurss, millal ja kuidas see tekib, kuidas on määratud selle suurus ning millised on võimalused selle kasutamiseks?
   
• Majandusaasta aruande allkirjad
  4. juunist 2012. a muudeti raamatupidamise seaduse § 25, mille järgi peab äriühingu majandusaasta aruande allkirjastama vähemalt üks tegevjuhtkonna liige.
   
• Majandusaasta aruande esitamine notari kaudu
  Kui majandusaasta aruanne soovitakse esitada notari kaudu, siis tuleb aruanne ja kõik selle lisad (sh audiitori järeldusotsus) esitada notarile kas elektroonilisel kujul digiallkirjastatuna või paberkandjal. Paberkandjal esitatud aruande ja selle lisad viib notar enne aruandluskeskkonnas esitamist elektroonilisele kujule (PDF-formaati).
  
  
• Hulgaliselt kasulikke artikleid leiate veel ka RMP.ee portaali alajaotusest Raamatupidamine SIIT