Due diligence ehk ostueelne ülevaatus seisneb eelkõige ostu-müügi objektiks oleva ettevõtte finantsaruandluse ja majandustegevuse analüüsimises, kuid seda on võimalik teostada ükskõik millise muu potentsiaalse investeeringuvormi puhul.
Tehingueelse analüüsi eesmärgiks on välja selgitada ja tõendada investeeringu kohta esitatud informatsioon, et tagada tehingu osapooltele ülevaade ja teadlikkus ettevõtte väärtustloovatest teguritest ja riskidest ning hinnata täpsemalt investeeringu õiglast väärtust.
Ostueelse ülevaatuse korraldajaks on tavapäraselt ostja, kuid rohkemate ostuhuvilistega korraga tegeledes tasub halduskoormuse vähendamiseks kaaluda ka müüjapoolse ostueelse ülevaatuse korraldamist.
Kolm tavapärasemat tehingueelse analüüsi valdkonda on finants-, maksu- ning õigusalane due diligence, kuid lisaks nendele on võimalik analüüsida ka näiteks omandatava ettevõtte äriprotsesse, personalistruktuuri, IT-süsteeme või keskkonnaalaseid jmt küsimusi. Ostueelse ülevaatuse ehk due diligence tulemuste kohta koostatakse kokkuvõttev raport, kus ühtlasi esitatakse ka analüüsitava ettevõtte olulisemate tegevusaspektide kirjeldus.
Finantsalase due diligence puhul analüüsitakse ettevõtte finantsaruandeid, -näitajaid ning üleüldist finantsinformatsiooni. Näiteks on võimalik hinnata ettevõtte kulude struktuuri, müügitulu sesoonsust ja kliendibaasi, ettevõtte põhivarasid ning käibekapitali, millest omakorda võib teha järeldusi tuleviku finantsvõimekuse kohta.
Maksualase due diligence puhul vaadeldakse näiteks seotud isikute vaheliste tehingute hinnastamispõhimõtteid, tehingute vastavust maksuregulatsioonidele, üldist maksukäitumist (sh maksuarvestuse õigsust, raamatupidamises kajastatud andmete vastavust maksuametile deklareeritule, maksudistsipliini jne) ja hinnatakse võimalikke maksuriske ning riskide realiseerumise mõjusid.
Õigusalase due diligence puhul näiteks hinnatakse ettevõtte sõlmitud lepingutest tuleneda võivaid potentsiaalseid riske (tulevikukohustusi, ebasoodsaid tagajärgi jne), hinnatakse tegevuslubade vajadust ja olemasolu, analüüsitakse intellektuaalomandi kasutamis- ja omandiõigusi ning tuuakse välja võimalikud võlakohustuste ja -nõuetega seonduvad õigusaspektid ning nendega seotud riskide realiseerumise võimalikud mõjud.
Ülalnimetatud due diligence’de kirjeldused ei ole kindlasti kõikehõlmavad, vaid tegemist on mõne üksiku näitega väga paljude erinevate võimalike protseduuride seast. Eelkõige sõltub tehtavate analüüsiprotseduuride valik ettevõtte enda tegevuskeskkonnast, ärimudeli iseloomust ning tehingusse astuvate osapoolte soovidest, vajadustest ja võimalustest.
Nii kogu ettevõtte ostu-müügitehingu kui ka osaluse soetamise-võõrandamise puhul on analüüside teostamisse mõistlik kaasata erapooletud professionaalsed nõustajad, kes abistavad tehingu tegemisel erialaste oskuste ja teadmistega.
