Küsimus: viimastel aastatel on Eesti firmad hakanud kasutama makseteenuste pakkujaid (näiteks Paysera, Wise jm). Nende makseteenuste pakkujate puhul ei ole alati võimalik saada klassikalist audiitori saldokinnitust, veel vähem saadetakse seda digiallkirjastatult otse audiitorile. Pangandus muutub, milline on tulevikus aktsepteeritav saldokinnitus audiitori jaoks? Juhul kui kinnitust ei saa, millised võiksid olla alternatiivsed protseduurid?
Vastus:
Kui tegemist on auditi seisukohast olulise saldoga, siis peaks alternatiivsete protseduuride juurde pöördumine olema viimane variant ning esmalt tuleks ikkagi proovida saada saldokinnitus. Siinkohal kehtivad kõik samad väliste kinnituste reeglid (standardit ISA (EE) 505).
Kui saldokinnitust saada võimalik ei ole, siis alternatiivseteks protseduurideks võiksid olla järgnevad:
- audiitor saab aru ettevõtte raha protsessist (sh lepingute tingimuste uurimine – kas tegu on raha/rahaekvivalendi või muu nõudega, kas kontol hoitakse ainult raha või võib olla ka kohustusi/garantiisid/tagatisi jms);
- audiitor saab aru elektroonilisest keskkonnast, mida vastav pank/makseteenuse kasutaja kasutab. See on oluline selleks, et audiitor saaks aru, kas talle näidatakse õiget keskkonda (mitte kliendi jaoks loodud demokeskkonda näiteks); kas näidatakse kogu ekraani, mitte väljavõttelist osa sellest (kui audiitor vaatleb protsessi ekraani jagamise teel); kas näidatakse õigeid väljavõtteid ja kas näidatakse nii vara kui ka kohustuste seisu ja kas näidatakse kõiki kontosid jmt;
- klient logib keskkonda sisse audiitori nähes, näitab saldo seisu/tehinguid ja audiitor eelnevat arvesse võttes inspekteerib neid saldosid/tehinguid. Teostatud protseduur dokumenteeritakse (näiteks kuvatõmmised, audiitori nähes võetud väljavõtte kohene saatmine jm asjakohane).
Tasub arvestada, et alternatiivsed protseduurid on kindlasti ajamahukamad, sest on oluline, et audiitor teeb endale selgeks nii juriidilised kui tehnoloogilised aspektid. Eelnevast tulenevalt tuleks juba töövõtu aktsepteerimise faasis uurida, kas ettevõte kasutab lisaks kohalikele pankadele välispanku või makseteenuste pakkujaid.
