Sõnaga “audit” seostub inimestele esmalt bilanss ja kasumiaruanne ehk finantsaudit ning oluliselt harvem siseaudit, mille sisu ja olemus on finantsauditist täiesti erinev. Olen siseaudiitorina pidanud sageli küsijatele selgitama, kes on siseaudiitor, mis on tema igapäevane töö ning miks ja kellele mind ja teisi siseaudiitoreid üldse tarvis on.

Definitsiooni kohaselt on siseaudit ettevõttele kindlust ja väärtus lisav tegevus/toiming, mille sisu ja ulatus varieerub tulenevalt konkreetse ettevõtte olemusest ja tegevusvaldkonnast. On valdkondi, kus siseaudit on kohustuslik, kuid olenemata sellest on siseaudit paljudele ettevõtetele eelkõige sisemine tööriist, mille abil on võimalik tuvastada ettevõtte tegevusega seonduvaid riske ja kitsaskohti ning neid teadvustades tõhustada ettevõtte sisemisi protsesse. Siseaudiitor on asutuse muust tööst sõltumatu, mistõttu tulevad siseauditi käigus tihti välja seni märkamata jäänud nõrgad kohad ettevõtte tegevuses, millele auditi tulemusena pakutakse lahendusvariante, tuginedes parimatele praktikatele ja audiitori kogemusele.

Mis on siseauditi ja finantsauditi vahe?

Erinevalt finantsauditist tellib ettevõtte juht tulemuslikkuse huvides siseauditi ise ning auditi tulemus on organisatsioonile sisemiseks kasutamiseks. Siseauditi tulemusena valmib tegevuskava, mille põhjal muudetakse ettevõttes mõnda protsessi tõhusamaks ja/või kliendisõbralikumaks. Lisaks ei ole siseauditi tegemiseks kindlat ajaraami või kohustuslikku perioodi, vaid see tehakse ettevõttele sobival ajal.

Kui finantsauditit tehes töötakse põhiliselt numbrite ja finantsnäitajatega, siis siseaudiitori peamised töövahendid on seadused, ettevõtte sise-eeskirjad ning protseduurireeglid. Siseauditite teemad ei ole pandud kindlatesse raamidesse ning siseauditi tegemisel ei kontrolli me enamasti majandusaruandeid, bilanssi ja muud sellega seonduvat. Kontrollid on peaaegu iga auditi puhul erinevad. Võib ka öelda, et siseaudiitor peab oma töös olema loov, sest iga siseaudiitori töövõtt analüüsib erinevat ettevõttes toimivat protsessi või valdkonda.

Mille kohta võiks siseauditi tellida?

Selgitamaks siseauditi olemust ja mitmekülgsust toon näitena siseauditi töövõtte meie meeskonna töölaualt. Lähtuvalt Grant Thornton Balticu pikaajalisest kogemusest ja parasjagu aktuaalsetest teemadest on meie töölaud kirju ja auditite teemasid on seinast seina. Näiteks oleme viimaste seadusemuudatuste valguses teinud siseauditeid virtuaalvääringu teenusepakkujatele ehk ettevõtetele, kelle põhitöö on mitmesuguste krüptorahade hoiustamine ja vahetamine. Krüptoettevõtetele oleme peamiselt teinud auditeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vallas. Teine audit, mida meie töölaualt palju leiab, on krediidivõimelisuse hindamise audit, mida teeme finantssektoris tegutsevatele krediidiandjatest ettevõtetele. Selgitan pisut täpsemalt, mis on nimetatud auditite eesmärk.

Krediidivõimelisuse hindamise auditi käigus hindame, kas krediidiandja on tarbijale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Teisisõnu kontrollime, kas enne klientidele laenu andmist on krediidiandja õiglaselt kontrollinud ja arvesse võtnud kliendi finantskäitumist, sissetulekuid, tarbimisharjumusi, juba olemasolevate laenude ja finantskohustuste mahtu ning laenumaksete tasumist. Samuti kontrollime, kas ettevõttes sel teemal kehtestatud sise-eeskirjad on kooskõlas krediidiandjate ja -vahendajate seadusega ning järelevalveasutuste juhendite ja hea tavaga.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise auditeid oleme samuti teinud peamiselt finantssektoris tegutsevates ettevõtetes. Auditi käigus hindame ettevõtte rahapesu sise-eeskirjade vastavust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ning järelevalveasutuste ehk Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni juhenditele. Lisaks analüüsime, kas ettevõttes kehtestatud sise-eeskirju ka praktikas rakendatakse. Selleks teeme valimi ettevõtte klientidest ja analüüsime hoolsusmeetmete täitmist.

Kui eelnimetatud kaks siseauditi temaatikat on väga sagedased ja nõutud just finantssektori ettevõtetes, siis muudes valdkondades tegutsevates organisatsioonides oleme teinud siseauditeid erinevate protsesside analüüsimiseks. Näiteks oleme kontrollinud ja analüüsinud:

• kas kõik organisatsiooni ehitustegevusega seotud toimingud on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja arhiveeritud;
• kas laenude tagatise kindlustamise protsess toimib tõhusalt ning kas info tagatiste kindlustamise kohta on kergesti leitav ja hallatav;
• kas üksuste juhtimisel on tippjuhtkonna ootused täidetud (analüüsi tulemusena tõime välja peamised probleemkohad juhtimisalases töökorralduses ja tegime ettepanekuid nende parandamiseks);
• kas ja millist koolituste mõju hindamise süsteemi ja metoodikat organisatsioonis kasutada. Samuti nõustasime organisatsiooni koolituste mõju hindamise süsteemi loomisel: selleks analüüsisime praegust ja soovitud olukorda ning soovitasime sobivaimat mõju hindamise mudelit;
• organisatsiooni protsessidega seotud rahaliste maksetega kaasnevaid riske;
• hangete toimimise korraldamise tõhusust ja hankekorra järgimist praktikas;
• kas riigihanked on korraldatud seaduspäraselt, sealhulgas hindasime, kas seotud lepingute sõlmimine ja muutmine on toimunud vastavalt seadusandlusele;
• liikluskindlustuse tagasinõuete protsessi. Tegime ettepanekuid protsessi tõhustamiseks; kas kliendi vara kaitsmise ja hoidmise kohta kehtestatud sise-eeskirjad vastavad kehtivatele regulatsioonile. Samuti hindasime, kas sise-eeskirjades kirjeldatud protseduure järgitakse;
• kas välistoetuste rakendamise eest vastutava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteem on tõhus. Auditi fookuses oli ülesannete piisav kirjeldus ja lahusus.

Ettevõtte juhile on organisatsiooni tõhus toimimine ja edu võtmetähtsusega. Tõhusa ja tulemusliku ettevõtte taga on aga teadlikkus ettevõtte riskidest ja võimalustest ning nende riskide ja võimaluste tõhus juhtimine, mille juures ongi siseaudiitoril suur roll. Nagu ka eelnimetatud siseauditi töövõttudest näha, on siseaudiitori sõltumatu pilk kasulik igas valdkonnas. Lühidalt öeldes on siseaudit ettevõtte salarelv, mille abil saada objektiivne hinnang ettevõtte toimimise tõhususele, teadvustada tegevusega seotud riske ja seeläbi tegutsemist veelgi täiustada.

Allikas: Grant Thornton Baltic