Sageli lepivad ostjad ja müüjad omavahel kokku, et kui ostja ostab teatud kogusest või rahalisest mahust rohkem, siis ta saab müüjalt allahindlust ehk ostuboonust. Kui müügiinimestele on selline kokkulepe väga ahvatlev müüginipp, siis raamatupidajatele tekitavad sellised kokkulepped mitmeid küsimusi:
- kuidas kajastada?
- milliseid finantsnäitajaid ostuboonused mõjutavad?
- millal ostuboonuseid kajastada?
Ostuboonuseid ostja seisukohalt
Oletame, et ettevõte A ostab ettevõttelt B materjale, millest ise valmistab oma toodet. A ja B lepivad kokku, et kui aastas ostetakse materjali vähemalt 500 000 euro eest, siis saab A kõikide ostude pealt ostuboonust 3%. Detsembris avastab ostujuht, et ostetud on 430 000 euro eest ning tulenevalt lepingust B-ga otsustab teha veel 80 000 euro suuruse tellimuse. Seega on A ostud B-lt kokku 510 000 eurot ja saadav ostuboonus 15 300 eurot.
Selleks et mõista, kuidas ostuboonust raamatupidamises kajastada, on veel vaja teada, kui palju on B-lt ostetud materjale A laos. Oletame, et 31. detsembri seisuga on B-lt ostetud materjalide laojääk 102 000 eurot.
See lugu on PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus:
- Ligipääs PRO portaalidele (RMP, Äri, DigiPro, Rikas ja E-kaubandus).
- Üle 2000 raamatupidaja tööks vajaliku jooksvalt ajakohastatud tööriista, juhendi ja nõuande (sealhulgas üle 50 abitabeli).
- RMP toimetuse korraldatud koolitustele soodustus vähemalt 25 eurot.
- Ligipääsu Geeniuse seitsme teemaportaali tasulisele sisule.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigust veebis.
- Ajakirja Digi paberväljaannet. Selle saamiseks saada palun oma aadress aadressile telli@geenius.ee. Paberajakirja saad tellida ainult Eesti aadressile.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
