Sageli lepivad ostjad ja müüjad omavahel kokku, et kui ostja ostab teatud kogusest või rahalisest mahust rohkem, siis ta saab müüjalt allahindlust ehk ostuboonust. Kui müügiinimestele on selline kokkulepe väga ahvatlev müüginipp, siis raamatupidajatele tekitavad sellised kokkulepped mitmeid küsimusi:
- kuidas kajastada?
- milliseid finantsnäitajaid ostuboonused mõjutavad?
- millal ostuboonuseid kajastada?
Ostuboonuseid ostja seisukohalt
Oletame, et ettevõte A ostab ettevõttelt B materjale, millest ise valmistab oma toodet. A ja B lepivad kokku, et kui aastas ostetakse materjali vähemalt 500 000 euro eest, siis saab A kõikide ostude pealt ostuboonust 3%. Detsembris avastab ostujuht, et ostetud on 430 000 euro eest ning tulenevalt lepingust B-ga otsustab teha veel 80 000 euro suuruse tellimuse. Seega on A ostud B-lt kokku 510 000 eurot ja saadav ostuboonus 15 300 eurot.
Selleks et mõista, kuidas ostuboonust raamatupidamises kajastada, on veel vaja teada, kui palju on B-lt ostetud materjale A laos. Oletame, et 31. detsembri seisuga on B-lt ostetud materjalide laojääk 102 000 eurot.
Nüüd tuleb välja arvutada B-lt ostetud materjalide jaotus müüdud ja laos olevate materjalide vahel. Osteti 510 000 euro eest, laos on sellest 102 000 ehk 20%. Järelikult tuleb ka ostuboonus kajastada sama proportsiooniga:
- 12 240 euro võrra tuleb vähendada kaubakulu,
- 3 060 euro võrra tuleb vähendada materjalide laosaldot.
Raamatupidamiskanne peaks olema järgmine:
D Võlg hankijale või viitnõue 15 300
K Kaubakulu 12 240
K Materjalide laosaldo 3 060
Selleks et materjalide saldo läheks laonimekirjas ja bilansis kokku, oleks soovitav kasutada bilansis eraldi kontot ladu puudutavate ostuboonuste kohta.
Vastavalt raamatupidamise seadusele inventeeritakse aruandekuupäeva seisuga ettevõtte varade ja kohustuste saldod. Sellest lähtuvalt tuleb saadaolevad ostuboonused kajastada vastavalt lepingutele. Hankijapoolse vastava arve puudumine ei saa olla põhjus, miks ostuboonuseid mitte kajastada.
Müüja vaade
Ostuboonuste kajastamine müüja seisukohalt peaks lähtuma samadest põhimõtetest. Müüja peab oma raamatupidamises varad ja kohustused samuti inventeerima ning aastaaruande koostamisel arvesse võtma antavad boonused, mis puudutavad lõppenud majandusaastat.
Müüja teeb raamatupidamises kande:
D Müügitulu 15 300
K Nõuded klientide vastu või viitvõlg 15 300
Käibemaksuseaduse mõistes ei ole ostuboonus käive ja seega ei saa seda maksustada käibemaksuga.
