Sageli lepivad ostjad ja müüjad omavahel kokku, et kui ostja ostab teatud kogusest või rahalisest mahust rohkem, siis ta saab müüjalt allahindlust ehk ostuboonust. Kui müügiinimestele on selline kokkulepe väga ahvatlev müüginipp, siis raamatupidajatele tekitavad sellised kokkulepped mitmeid küsimusi:

• kuidas kajastada?
• milliseid finantsnäitajaid ostuboonused mõjutavad?
• millal ostuboonuseid kajastada?

Ostuboonuseid ostja seisukohalt

Oletame, et ettevõte A ostab ettevõttelt B materjale, millest ise valmistab oma toodet. A ja B lepivad kokku, et kui aastas ostetakse materjali vähemalt 500 000 euro eest, siis saab A kõikide ostude pealt ostuboonust 3%. Detsembris avastab ostujuht, et ostetud on 430 000 euro eest ning tulenevalt lepingust B-ga otsustab teha veel 80 000 euro suuruse tellimuse. Seega on A ostud B-lt kokku 510 000 eurot ja saadav ostuboonus 15 300 eurot.

Selleks et mõista, kuidas ostuboonust raamatupidamises kajastada, on veel vaja teada, kui palju on B-lt ostetud materjale A laos. Oletame, et 31. detsembri seisuga on B-lt ostetud materjalide laojääk 102 000 eurot.