• Küsija |

    Kas tohib olla nii, et osa nendest rekvisiitidest, mida KM-seadus arvel nõuab, on käsitsi juurde kirjutatud? Näiteks tavalisele poetšekile (sellisele, nagu eraisikust ostjale antakse) kirjutame ise juurde oma nime, aadressi, KM-numbri. Ma ei mõtle praegu automaattankla jms tšekke.

  • Kaspar |

    aga miks mitte kui ost on tehtud ettevõtte tegevuseks

  • Küsija |

    Uurisin natuke seda teemat ja leidsin vähemalt ühe olukorra, mil niimoodi ise andmeid juurde kirjutada ei saa: kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Sel juhul peab ju ka vastaspool minu kui ostja KM-deklaratsiooni kirja panema. Aga ta ei saa seda teha, kui müüs kaupa mulle kui eraisikule.

    Palun mõelge kaasa, kas on veel olukordi, kus ei saa ise tšekki täiendada. Või äkki ikka ei tohigi KM puhul ise tšekki täiendada? Ma mõtlen praegu sellele, et KM-seaduses on olemas lihtsustatud arve mõiste ja loetletud, millal selline arve kõlbab sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kui kõik arved võiksid olla sellised (ise täiendatavad), siis poleks neist seaduses eraldi juttu.

  • Margus |

    Lihtsustatud arve on tõenäoliselt ainus variant, kus on ise arvet niimoodi täiendada lubatud. Ja tema piir oli vanasti 160 eurot ilma käibemaksuta. Kui arve on suurem, siis peab minu meelest arve koostaja ise kõik seaduses nõutud rekvisiidid arvele kirjutama. Aga küsi maksuametist järele, nemad tunnevad pühakirja kõige paremini.

  • Pedant |

    Ikka võib ise juurde kirjutada kui seal ühtegi teist ostja nime (andmeid) ei ole.
    Kui tšekk üle 1000.- siis oleks ikka mõistlik müüjalt nõuetekohane arve küsida. Selline andmete juurdekirjutamine on tavaline väikeste summade puhul. Suuremate summade korral mina küsiks küll korrektse arve.

  • Küsija |

    Maksuameti vastus:

    Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab arve vastama KMS § 37 kehtestatud nõuetele. Arvel olevaid rekvisiite saab muuta ainult kauba müüja või teenuse osutaja. Keelatud ei ole rekvisiitide käsitsi lisamine dokumendi väljastaja poolt. Täiendada, andmeid lisada, saab ostja ainult lihtsustatud arvetele. Lihtsustatud arvetega on tegemist, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksute järgmistel juhtudel: 1) reisijateveo teenuse osutamisel; 2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitavaarve korral (vt KMS § 37 lg 9). Muul juhul ei ole kassaaparaaditšekk lihtsustatud arve. Kui ettevõttel on ostu sooritamise kohta olemas kassa väljatrükk, tšekk, siis ei ole lubatud seda ostja enda poolt täiendada, küll aga võib paluda nõuetekohase arve väljastamist või paluda vastavad täpsustused sisse viia kauba võõrandajal.

    • Pedant |

      MTA annbki kõige rangema vastuse. Aga lugege ridade vahelt viimast lauset. Kauba võõrandaja saab arvet täpsustada. Kes pärast suudab kindlaks teha, kelle käega need andmed lisati?

  • helle |

    Maksuhaldurid elavad teises kosmoses – ei tea piisavalt ettevõtluse toimimisest.
    Kui ostu on kinnitatud kui äritegevuses vajalikku siis nii see on ja jääb, maksuhalduri arvamus ei huvita.
    Olgu see arve,kviitung, “lihtsustatud” arve või mingi muu dokument,

    • Pedant |

      Helleke, keegi ei kahtle selles, et võib kuluks kanda. Antud juhul on nküsimus, kas sisendkäibemaksu tohib tagasi küsida, selleks on ikka oma reeglid, mitte ettevõtja suva.

  • p. |

    Helle pole ilmselt kunagi maksuameti kontrolli sattunud. Piisaks ilmselt ühest korrast ja pärast enam ei räägi, et ei huvita, pole vaja ja teen mis tahan.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.