Isikliku sõiduauto hüvitis hõlmab juba kõiki summasid, mida töötaja sõiduauto peale kulutab,sh kütus, amortisatsioon, jm. Samas tuleks silmas pidada et: kui tööandja maksab töötajale hüvitist alla 1000 krooni kalendrikuus, ei tule arvestust pidada ; vahemikku 1000-2000 krooni jäävate summade hüvitamisel peab arvestust pidama ja üle 2000 krooni hüvitise maksmise korral kaasneb maksukohustus erisoodustuse näol isegi juhul kui tehakse töösõite

Kas on kuskil kirjas, et hüvitis kõiki neid kulutusi hõlmab? Kui on ikka suured kütuse kulud ja dokumendid selle tõestamiseks ja sõitude põhjendused, siis võib kütuse tsekkide alusel majanduskuluna juurde maksta küll.

täpsustaks vahemik 1000,01-2000 kr tuleb arvestust pidada. 1000 kr ei tule

Sõidupäevikut on vaja pidada ettevõtetel, kes ei soovi maksta iga tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto pealt igakuiselt erisoodustusmaksu, kuna autot kasutatakse vaid ettevõtlusega seotud tegevuseks. Seda aga saab tõendada üksnes sõidupäevikut pidades!

Töötajale on lubatud tema isikliku sõiduauto kasutamise eest töösõitudeks tasuda maksuvaba hüvitist kuni 1000 kr kuus, arvestuse pidamise korral (sõidupäevik) aga kuni 2000 krooni kuus.

Tarkvarapakett ReimoSoft Auto võimaldab:

» koostada autode sõidupäevikuid ja trükkida sõidulehti (kaasa arvatud tühjad blanketid);
» sõitude lisamine ka teiste vahele ning piiranguteta kustutamine ning muutmine;
» täisautomaatne kilometraaži ja läbisõidu arvestus;
» jälgida autodele tehtud kulutusi iga masina kohta eraldi, mis muidu raamatupidamises ei pruugi kajastuda;
» võimalik sisestada piiramatu arv autosid, sõite ning kulukandeid;
» 17 rikkalike määramisvõimalustega aruannet (sõidupäevik, marsruutide aruanne, kütusekulu aruanne, võrdlevad aruanded sõiduliikide, kulugruppide, autode jne. kaupa);
» andmebaasi varukoopia ja automaatne taastamine (andmebaasi import);
» ning palju muud uut ja põnevat…

Põhjaliku tutvustuse, programmi tasuta prooviversiooni ning hinnakirja leiate interneti leheküljelt aadressiga
http://www.reimosoft.com

Nii paljude kulude korral on mõistlikum rentida/anda auto ettevõtte kasutusse. Mõningate erasõitude kompenseerimine tuleb OLULISELT odavam.

Tsiteerin siin KPMG tegelase Aidi Kallavuse artiklit:
—————————————————–
"Isikliku sõiduauto hüvitise maksmisel tuleb arvestada, et piirmäär 2000 krooni hõlmab kõiki summasid, mida töötaja sõiduauto peale kulutab, sh kütus, amortisatsioon. Töötaja ei pea esitama kulutusi tõendavaid algdokumente.

Töötaja võib saada hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest paralleelselt mitmest äriühingust. Näiteks kui juhatuse liige on kolmes äriühingus kas juhatuse liige või töötaja, on tal õigus saada igalt tööandjalt hüvitist maksuvabalt kuni 6000 krooni. Tingimuseks on see, et ta kasutab oma sõiduautot kõikide tööandjate huvides ka tegelikkuses."

Artikkel ise asub: http://rmp.geenius.ee/uudised/maksud/296

Nagu heale tavale kohane paistab olevat, teen siin ka enda juhitavale ettevõttele reklaami. DABE Solutions pakub toodet, mis teostab erinevalt kuluarvestusest sõidupäevikutega seotud maksuarvestust ja kompensatsioonide arvutamist. Aadressil www. dabe.ee on prooviversioon, viited seadustele ja artiklitele, neid on kasulik ka niisama lugeda.

Annar Merirand
Tegevjuht
DABE Solutions OÜ

Aga kui tegemist on mitte sõiduautoga vaid isikliku kaubikuga kas siis kehtib sama limiit (kuni 2000,-)

Meil on asi lahendatud isiklike sõiduautode firmasse rendile võtmisega. Lisandub jah tulumaks omanikule, kuid võimaldab tülikatest täitmistest eemale hoida, sest pole mina veel näinud kedagi, kes täidaks autos jooksvalt päevikut. Seda täidetakse nädala lõppus heal juhul, üldiselt aga kuu lõpus, kui aruannet nõudma hakatakse.

eriti kui tegemist on nn inimene ratastel tööga, siis 2000 on naeruväärne summa, arvestades, et juba küttekulu koos on inimesel 360 liitrit.